Inimene loeb. Pille-Riin Larm vestles Maimu Bergi ja Julia Laffranqueʼiga
Turvatunne on viimasel ajal küll kannatada saanud, ent Tagaranna kirjanduspäevaga antakse inimestele julgust – kirjandus ühendab ja õilistab.
8. juulil leiab Saaremaal viiendat korda aset Tagaranna kirjanduspäev. Kohtun suvises Tartus ürituse ühe korraldaja, kirjanik Maimu Bergiga. Meiega liitub tema tütar, riigikohtunik Julia Laffranque. „Julia on minu parem käsi,“ tõdeb Maimu Berg. Julia jääb korraks mõttesse: „Kes on kelle parem käsi?“ Selleks et tütre perele toeks olla, Maimu Berg ju mõne aja eest taas Tartusse koliski. Samasugune sünergia iseloomustab kogu jutuajamist.

Heidy Purga: „Otsime, kas me kuskil raiskame, aga ma ei ole leidnud kultuuris kohti, kus raha põleb.“
Kaarel Tarand vestles kultuuriministriga

REIN RUUTSOO: Vene maailma kollaps ja Keskerakonna tulevik
Keskerakonna kriisi juured ulatuvad Savisaare aastakümnete taguste valikuteni, kui ta sidus oma poliitilise tuleviku Vene maailma laieneva mõjuga.
Eestis, kus tapatalgud Ukrainas on uudiste peateema, peaks olema kõik selge. Ometi andis ligi pool narvalastest – Eesti Vabariigi kodanikud – sel kevadel hääle Venemaa hävitussõda õigustanud Mihhail Stalnuhhinile ja Aivo Petersonile. Erik Gamzejevi arvates jagavad Stalnuhhini ja Petersoni vaateid veel kümned tuhanded mittekodanikud. Nagu on ka sõnatud, „mis Toomil meelel, see Stalnuhhinil keelel“. Putini Venemaa propaganda on tõhus. Kuid kui Yana Toom, Maria Jufereva-Skuratovski jt Putini hävitusõja toetamist Eestis üksnes naabri meediaga põhjendavad, esinevad nad silmakirjalikult.

ÜLO MATTHEUS: Putini license to kill ja license to die
Venemaa on seestpoolt kaitseta. Seega tõstatub teravamalt küsimus, kas Ukraina ei peaks ehk kandma sõjategevust üle Venemaale.
Wagneri grupi jaanipäevaretk Moskva peale kõneleb sellest, et Venemaa pealinn on kaitseta ja iga suurem relvastatud jõud võib riigis võimu üle võtta. Kuigi Wagneri grupp otsustas sedakorda taanduda, on džinn pudelist välja lastud ja võib arvata, et jaanipäevaretkele järgneb ka mihklipäevaretk. Eks igal oinal ole lõpuks ka mihklipäev. Võim, kellele võib oma tingimusi esitada mingi relvastatud grupp, ei püsi Venemaal kuigi kaua. Mõistagi on Putinil võimalik mingi osa vägedest või ka kõik väed Ukrainast välja tuua ja tagada Moskvale piisav kaitse, kuid see tähendab kaotust sõjas ja veelgi hävitavamat lööki Putini autoriteedile. Häid valikuid Vene diktaatoril ei ole.

HELIKA MÄEKIVI: Kus on keeletoimetaja piir?
Keeletoimetaja töö ei puutu ainult tekstidesse, vaid ka neid kirjutavatesse ja lugevatesse inimestesse. Milles toimetaja töö seisneb ja millistes piirides ta tegutseb?
Hiljutises Värskes Rõhus ilmunud kirjutis keeletoimetaja karjääri algushetkedesti lõpeb kahjuks toimetajatöö mõttes kõige põnevamal kohal. Seepärast ja teistestki kirjatükkidest ajendatult võiks minna kogemuse najal ajajoonel kaugemale ja anda toimetajatööst terviklikuma pildi.

ANNIKA A. KOPPEL: Taastatud kohtumine
Leida Laiuse hiljuti taastatud viimase filmi „Varastatud kohtumine“ uus eluring algab Karlovy Vary filmifestivalil.
Juuli alguses linastub Tšehhis Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil Leida Laiuse mängufilm „Varastatud kohtumine“, mis valiti filmiklassika programmi „Out of the Past“ ehk „Otse minevikust“. Sündmus ise on märkimisväärne, sest ei juhtu just sageli, et nii väärika festivali programmi valitakse mõni vana eesti film. Tänavu märtsis tähistati 100 aasta möödumist Leida Laiuse sünnist tema filmide juubelinädalaga.
Värskelt restaureeritud „Varastatud kohtumine“ on 1988. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm, režissöör Leida Laiuse viimane teos. Karlovy Varysse sõidavad „Varastatud kohtumist“ esitlema toonane filmi direktor Piret Tibbo-Hudgins ning stsenaariumi toimetaja Tiina Lokk, kes olid nõus jagama oma mälestusi selle filmi tegemise ajast.

ART LEETE: Mälestused tulevad tagasi
Handid ütlevad, et see pole mäss, vaid tulevikulootuse kaotust väljendav hingekarje.
Kui Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna põliselanike rahulolematust neile tekitatud eluraskustega võrreldi veel mõne aasta eest XX sajandi algupoole mandalada kogunemistega,i siis koos hantide heitlusega naftafirmade vastu hakati meenutama 1930ndate aastate Kazõmi jõe ja Num-to järve piirkonnas toimunud ülestõusu.

AIVAR TÕNSO: Helikunst on ala, kus on õhku
Helikunst on metsik ala, kus on palju loomingulist vabadust, mistõttu oleks kahetsusväärne hakata seda reformima, eriti veel igati toimiva ja lihtsalt mõistetava nimetuse tasandil.
Viimane poolaasta on olnud kohalikule helikunstile eriti viljakas aeg. Selliseid säravaid hetki on loomulikult ette tulnud varemgi, kuid praegune lainehari tundub olevat kuidagi eriti kõrgelennuline. Seda eelkõige põhjusel, et igal aastal eri kunstisuuna tutvustamisele keskendunud kunstifestivali „Ma ei saa aru“ keskmes oli seekord helikunst (toimus 9. ja 10 VI Telliskivi loomelinnakus).

TAAVI HALLIMÄE: Disainistik. Aeg
Augustinus pihtis, et aja osas on ta suures segaduses. Ta ei teinud sellest saladust ja seetõttu teavad lääne mõttelooga kursis olijad, et kui keegi Augustinuselt ei küsinud, mis on aeg, siis ta teadis küll, millega on tegu, aga kohe, kui keegi seda temalt küsis, kadus tal järg käest ja ta ei teadnud enam.

JOOSEP SUSI: Suitsu nurk XXII. Heiti Talviku „Legendaarne“

Arvustamisel
Roger Scrutoni „Moodne filosoofia“
Kristjan Zobeli „Ökoloogia võhikutele“ ja Tuul Sepa „Evolutsioonibioloogi päevik“
kuue meeskoori kontsert
Tallinna Muba klassikasuuna I lennu lõpugala
näitus „Linnamaardla. Spolia naasmine“
Niguliste muuseumi klaaslift ja taevakorrus
näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“
August Künnapu retrospektiivnäitus „Le soleil de ma vie“
näitused „Vanatühja jälil Kuuni“, „Puudutus. Väike foto, suur lugu“ ja „Sõna saab heli“
Tel Avivi Gesheri teatri „Ära vaata tagasi“
Viini pidunädalad
Sveta Grigorjeva „Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada“
taskuhääling „Planeet Hollywood“
mängufilm „Asteroid City“

Esiküljel Maimu Berg. Foto Piia Ruber