SIMON CUMMINGS: Laul peale ja südamele
Tatjana Kozlova-Johannese muusika teeb nii eriliseks see, et tal õnnestub alati olla ainulaadne, omanäoline ja originaalne ning suhestuda kuulajaga vahetult, isiklikult ja võimsalt.
Kui ma esimest korda Tatjana Kozlova-Johannese muusikat kuulsin, oli selle mõju peaaegu raske taluda. See oli 2017. aasta Eesti muusika päevade kontserdil, kus kõlas vokaalteose „To My End and to Its End …“ ehk „Kuni lõpen mina ja algab see …“ esiettekanne. See teos jättis mulle sügava mulje mitmel põhjusel, kuid ehk kõige rohkem radikaalse muusikalise hoiaku ja vahetu emotsionaalse vastukaja poolest. Lihtsamalt öeldes: see muusika ühendas pea ja südame, kõnetades nii intellekti kui ka tundeid. Möödunud kuue aasta jooksul pärast esimest kokkupuudet olen leidnud, et see kogemus kordub pärast iga tema uut kuuldud teost.

TÕNIS SAARTS: Reformierakonna hegemoonia ja Savisaare ajastu teine tulemine
Kaotajatele ei meeldi liialt läänemaailmale avatud, järjest sallivam, mitmekesiste elustiilide ja identiteetidega ühiskond, kus „valge, heteroseksuaalne, lihtne töömees“ pole enam au sees.
Vaadates 2023. aasta valimistulemusi võib tähelepanelikku vaatlejat tabada déja-vu-tunne – kõike seda on juba varem nähtud. Reformierakonna hegemoonia näib olevat naasmas ning peamine mehhanism, millega seda kindlustatakse, on samasugune nagu varasematel perioodidel: oma peavastane mängitakse julgeolekukaarti kasutades isolatsiooni, aga ennast pakutakse asendamatu partnerina kõikidesse valimisliitudesse. Kirjeldatud loogikal põhinedes püsis Reformierakond järjepanu võimul 17 aastat (1999–2016), kaks kolmandikku sellest ajast peaministriparteina (2005–2016).

INDREK IBRUS: ERRi seaduse uuendamise väärtusküsimused
ERRi ja erameedia maadejagamine on mikroprobleem tegeliku kõrval, kuidas võtta turuosa tagasi suurplatvormidelt ning hoida noor Eesti meediatarbija siinses kultuuri- ja inforuumis.
Uue koalitsioonileppe segaselt kirja pandud ja suhteliselt ambitsioonitus kultuuriosas on ERRi puudutav siiski üheselt paigas: ERRi seadust asutakse uuendama. Selle ettevõtmise parim enne oli küll juba aastate eest, kuid ometi ei ole leidunud Pandora laeka avajaid ei ministeeriumis ega ka riigikogus. Seda enam on oluline, et sügisel alanud seaduse muutmise ettevalmistustöö sai nüüd koalitsioonileppega rohelise tule.

MARIA MÖLDER: Kui ka klooster põleb, ei pea püha üritus veel seisma jääma
Võib-olla peabki kultuurirahastuse fookuse sättima teisiti kui seni ja vaatama, kust raha võtta: investeeringuid on tarvis, aga riigilt midagi suurt tulemas ei ole.
Eesti muusikaturu fookuspäev 6. IV Erinevate Tubade klubis.
Eesti muusikaturu fookuspäev oli esimest korda 2021. aasta kevadel, kui koroona oli laastamistööd teinud juba aasta jagu ning välisartiste oli Eestisse tuua keeruline. See andis aga võimaluse pöörata pilk koduturule, leida siin ühisosa. Ühtlasi oli muidugi vaja rääkida tollal päevakorral olnud raskustest, mis seostusid koroonakriisis hakkama saamisega. See kõik tuli vägagi kasuks: kui ühed korraldajad olid olukorraga kiiremini kohanenud, sai toimivaid lahendusi jagada ka teistega.

EERO EPNER: Psühholoogiline teater – eikusagil või kõikjal?
Psühholoogilisel rollilahendusel on teatrimaastikul endiselt koht, kuid see ei ole enam enesestmõistetav antus, vaid teadlik valik.
Teatrivaatleja Pille-Riin Purje kutsus hiljutises kommentaaris1 üles kaaluma, kas psühholoogiline teater ei vajaks aastaauhindade määramisel oma kategooriat. Selle taga peitub taju, et teatrilaadile, mis oli aastakümneid vaieldamatu peavool, osutatakse järjest vähem tähelepanu ning kahanenud on ka selle mõistjate ja analüüsijate ring.

KAI LOBJAKAS: Kogutud teos. Kust see tuleb, mida koguda?
Rakenduskunstist tööstuskunsti ning unikaaltarbekunsti kaudu nüüdisdisainiks ja materjalikunstiks
Mul on võimalus kõneleda läbi mitme Sirbi numbri kogutud teostest. Alustan sellest, kust tarbekunsti või disainina käsitletavad teosed tulevad. Hakatuseks lühike sissevaade materjalikunsti kujunemisse Eestis.

Vormitud inimesed. Urmas Lüüsi intervjuu Gary Markleʼiga
Kanada päritolu moekunstnik Gary Märkel on juba mitu aastat Eestis toimetanud. Moemaailmas ei huvita teda glamuursed catwalk’id või lõputute kollektsioonide turulepaiskamine. Moodi eelistab ta kogeda laiendatud vormis, nii et rambivalguses pole ainult inimene. Masstootmise asemel keskendub ta käelisele praktikale. Hopi galeriis oli 9. IV – 4. IV vaadata tema isikunäitus „Sõlmside“, kus massiivseid „kleite“ kandsid hoopis Ikea lambivarjud.

MATTIAS MALK: Millist linna me saame endale lubada?
Vaimselt terve ja õnneliku linnaelu planeerimiseks tuleb mõelda rahas mõõdetavast tööst ja tulemusest kaugemale.
Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Peatoimetaja Merike Sisask. Keeletoimetaja Hille Saluäär. Refiner Translationsi viidete korrektuur ja tõlge. Illustreerinud Karel Korp, kujundanud Disainikorp. Eesti Koostöö Kogu, 2023. 384 lk.
XXI sajandi suurim väljakutse on elada koos erisusi arvestades. Inimkonna ellujäämise ja õnnepüüdluse osa on ka inimloodud füüsilise keskkonna arendamine ja seniste vigade parandamine. Viimases Eesti inimarengu aruandes on keskmes vaimne tervis ja heaolu. Siinkohal toon välja selle ruumiplaneerimist puudutavad sõnumid.

Mustermajaga digi- ja rohepöördeni. Merle Karro-Kalbergi intervjuu Renee Puusepaga
Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskuses PAKK on Renee Puusepa juhtimisel neli aastat arendatud mustermaja ehitussüsteemi. See tähendab ruumilisi puidust mooduleid, mida saab kokku panna paindlikul viisil eri tüüpi hooneteks. Tehases tootmine hoiab ehituskulud madalamal. Praeguseks on jõutud esimeste ehitamisvalmis tulemusteni. Eelmisel aastal toimus arhitektuurivõistlus Põhja-Tallinna kavandatava musterlasteaia rajamiseks. Hiljuti lõppes ehitushange, millega leiti ehitaja mustermaja süsteemis Elektrilevi koolituskeskuse püstitamiseks.

KARIN PAULUS: Pärjatud Järve betoontornid
Betoon on suurepärane materjal, millest saab teha teekonstruktsioone, vett, kuumust ning rahvamasse taluvaid ehitisi, monumente ja väikevorme, tüüp- ja tehaselahendusi.
2022. aasta betoonehitis Järve tornid. Arhitektid Martin Aunin, Marti Kahu, Margid Saar ja Martin Melioranski, konstruktsiooniinsenerid Jaanus Olop ja Mati Jõgiste. Inseneribüroo Pike monoliitbetooni-lahendus, betoontoodete valmistaja ja paigaldaja E-Betoonelement, betoonitööd teostasid PR Betoon, E-Betoonelement ja Maru Betoonitööd. Betooni tarnija Rudus, raketise valmistaja Peri. Tellija ning peatöövõtja TTP AS.

LAURI SOMMER: Saja Allikaga Saar
Keele vaesumise ajastul tasub Artur Alliksaarelt õppida sõnade tunnetamist, loova paradoksi ja mõttevälgatuse kunsti.
Luule pole ainult autori sõnaosavus ja pädev kirjanduslik bränding. See elustub alles sihtkohas, mingist salapärasest kokkukõlast lugeja silmis, meeles ja sydames ning laiendab tema elukogemust. Tõeliselt suure poeedi ande kontuur ilmub sama selgelt ka tema elusaatuses. Artur Alliksaar (15. IV 1923 – 12. VIII 1966) teadis, et „kunstnik profiteerib kõigelt, millega ta satub vahetusse kokkupuutesse“,1 ning muutlik ja raskustekyllane ajastu ja inimsuhete panoptiline džungel jagasid talle heldelt nii madalikke kui mäetippe.2 Kõik toimus intensiivsusega, mis ta enneaegu läbi põletas. Aga leegi kuumus lõi jällegi laulud, mille lyyriline rikkus ja inimlik tõepära eesti luulele siiani käsitamatuks jääb.

Piiririkkuja ja piirivalvur. Tristan Priimägi intervjuu Thomas Kretschmanniga
Tanel Toomi „Viimase vahiposti“ plakatitel ja turundusmaterjalides keskendutakse näitlejatest vahest kõige enam Kate Bosworthile kui filmi ainsale naisnäitlejale, aga filmihuvilisele on ehk kõige intrigeerivam see, et Hendrichsi rollis astub üles kuulus saksa näitleja Thomas Kretschmann.

TARMO SOOMERE: Rahu tuleb nüüd kahjuks alles pärast sõda
2022. aastal seisid teaduste akadeemia ees tavapärasest märksa suuremad piiriülesed ülesanded.
Aasta 2022 oli valusate selginemiste aasta. Vaarusime justkui ühest katsumusest teise. Taipasime nende kaudu, kui habras on meie ühiskond ja kui õhuke kultuurikiht. Sai selgeks, et koroonaviirus ei hävita inimkonda ja isegi mitte tsivilisatsiooni. Kuigi kisub meid välja harjumuspärasest elust, sunnib peale raskeid valikuid ja tõstab tüli. Küll aga võib tohutult kurja teha inimene ise. Lausa meie naaber, kelle otsused on nii ootamatud ja sealsamas meie jaoks igati loogilised. Tõdesime, et haridust saadakse kogu elu vältel ja et selle trepi kõik astmed, kõrgharidus kaasa arvatud, peavad olema hästi hooldatud. Mõistsime, et elekter ei tule pistikusse ise, vaid suurte investeeringute ja paljude kaasteeliste panuse toel.

TAAVI HALLIMÄE: Disainistik. Pind
Lame pind võimaldas mitte ainult kunsti idealiseeritud sõltumatust, vaid ka disaini, kunsti, tarbeesemete, inseneeria, esteetika ja instrumentaalsuse piiride kaotamist.
Sõnal „pind“ on eesti keeles kaks tähendust. Sellega võib märkida olendi või objekti väliskihti, kuid „pind“ võib osutada ka võõrkehale, mis on seda väliskihti vigastanud ja lõpuks ka läbistanud – olgu selleks kasvõi läbi naha tunginud puupind. Tegu on olukorraga, kus saab eristada „oma“ ja „võõrast“ ning kus „võõras“ on sisenenud keskkonda, kus ta olla ei tohi, mistõttu järgneb nii–öelda väljatõrjumistöö, nagu seda psühhoanalüüsis tuntakse.

Arvustamisel
Sirje Oleski „Aegade lugu“
„Eesti merenduse ajalugu I“
ERSO sarja „Klaverikontsert“ kontsert „Tähe-Lee Liiv ja Grieg“
2022. aasta betoonehitis Järve tornid
Ott Kadariku näitus „Kolbad ja rümbad. 2016–2023“
etenduskunstide lühivormide festival „Made in Estonia“
Karlova teatri „Preili Julie“ ja Kellerteatri „Mets“
dokumentaalfilm „Vetelkõndija“