Järgmine Sirp ilmub 14. aprillil.

Eesti teatri auhindade laureaadid
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Narva Vabal Laval.
Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. Auhindu on antud välja alates 1961. aastast.
+ Žüriiliikmete Maarja Kalmre, Kerri Kotta, Tiina Mattiseni, Kadi Herküli, Marie Pulleritsu ja Anu Ruusmaa kommentaarid

Auri Jürna arvustab Marta Aliide Jakovski lavastust „Poiss, kes nägi pimeduses“ Linnateatris

Sven Karja arvustus – „Poiss, kes nägi pimeduses“ Tallinna Linnateatris, Vene teatris ja Läti Rahvusteatris

LISANNA LAANSALU: Milline muusika jääb kuulajas (h)elama?
Kui interpreet taandab enda helilooja kui kõrgema looja nootide esitajaks, jätab ta lõpuks enese varju. Selline teguviis võib muusiku tühjaks imeda ning loovusele tapvalt mõjuda. Kuidas säilitada mängijana aastate jooksul loov meel? Usun, et intuitiivse interpretatsiooni tulemus on inimlikum ning poeb tõesuse tõttu sügavamale kuulaja naha alla. Ehedus ja hetkega kaasamineku oskus on väärt rohkem kui laval kitsarinnaliselt plaanitud visioonist kinnihoidmine. Millised olid selle kuu muusikaelamused ning kuidas mõjutab publikut eri moel loodud muusika?

PEETER SAUTER: Lugemis- ja kirjutamiskool LR II
Aastakäigus tõusevad esile Natsume Sōseki, Samuel Becketti, Mihhail Šiškini ja Carl Hermann Hesse kultuurilooküllased teosed, kus on sõnastatud piiripealsuse kogemus.

Kirjanduse lendav vaip. Triinu Tamm vestles Patrick Deville’iga
Hiljuti külastas Tallinna prantsuse romaanikirjanik Patrick Deville, kes on pälvinud mitmeid nimekaid auhindu. Viimati tunnustati teda 2021. aastal Prantsuse Akadeemia suure kirjandusauhinnaga kogu senise loomingu eest. Vestlesime tema romaanidest ja kirjandusfestivalist, mida ta korraldab ja kuhu on tänavu oodatud ka eesti kirjanikud.

HENRI OTSING: Nursipalu on võimalus, mitte probleem
Inimese allutamine ei ole aktsepteeritav, seda ka juhul, kui allutatu õigusi otseselt ei kammitseta.
Nursipalu harjutusväljaku laiendamise küsimus on kasvanud üliteravaks ja riikliku tähtsusega küsimuseks. Pooled oleksid justkui lepitamatud. On nad seda tõepoolest? Kas nende eesmärgid on siis sobitamatud? Vastus on selge ei. Mõlemad nõustuksid usutavasti sellega, et nende eesmärk on kaitsta kodu, olgu see siis kodumaa, kodutalu, kodukeskkond või metsade ja muististe kodu. Üldine eesmärgiühtsus paneb hämmastuma praeguse olukorra teravuse üle, ent pakub õnneks ka ideaalse pinnase konsensuslike vahendatud läbirääkimiste jaoks.

Kunstidraama ja eludraama. Tristan Priimägi vestles Valeria Bruni Tedeschiga
Prantsuse näitleja ja lavastaja Valeria Bruni Tedeschi on Eesti kinodes oma uue filmiga „Igavesti noored“i, mis põhineb tema noorusja õpingutel Nanterre’i eksperimentaalses teatrikoolis Théâtre des Amandiers legendaarse õppejõu ja lavastaja Patrice Chéreau käe all. Film on hea noorusliku energiaga lugu, aga selle tähelendu kärpis ühele peaosalisele Sofiane Bennacerile esitatud süüdistus vägistamises pisut enne filmi väljatulekut Prantsusmaal, mistõttu Bennacer eemaldati ka Prantsuse filmiakadeemia 2023. aasta noorte talentide programmist. Lavastaja Tedeschiga tuli juttu nii filmist kui ka sellega kaasnenud skandaalist.

ANNIKA TOOTS: Digiteerimine kui tõlkeprotsess
Eesti fotograafi Jaan Rieti (1873–1952) sünnist möödus 27. märtsil 150 aastat. Viiekümne tegutsemisaasta jooksul jõudis ta jäädvustada portreesid, teisenevat linnaruumi, maastikuvaateid ning teha hulgaliselt tellimustöid. Tema klaasnegatiivide kogu on suurim säilinud ühe fotograafi klaasnegatiivide kogu Eestis.
Filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka, juhtivspetsialist App Tepper ja kunstiteadlane Annika Toots vestlevad fotokogude digiteerimise seisust, võimalusest ja tähtsusest eelkõige Jaan Rieti rikkaliku kogu põhjal.

Arhitekt kui Faust. Triin Ojari vestles David Chipperfieldiga
Üksmeelselt maailma kõige prestiižikamaks nimetatava Pritzkeri arhitektuuripreemia pälvis sel aastal Sir David Chipperfield, snoobi moega maju kavandav inglane, kes saab tänavu 70aastaseks. Pritzker antakse arhitektile (või partneritest arhitektidele) senise loomingu eest, tegu on klassikalise geeniusemüüti põlistava auhinnaga, mille on 44 aasta jooksul saanud valdavalt väga kuulsad mehed – aga kes muu kui Zaha Hadid oli 2004 esimene Pritzkeri pälvinud naine …

MERLE KARRO-KALBERG: Hoone renoveerimine algab elanikust
Hoonete renoveerimine on teema, mis viimasel ajal vallutab vestlused köögilaua ääres ja kosmeetiku juures ning loomulikult korteriühistu koosolekul. Kas renoveerida või mitte? Kui palju see maksab? Kas renoveerida tuleb ka kõik pooltühjad tondilossid? Kas renoveerimine peaks tähendama vaid maja kordategemist? Renoveerimise teema avavad laiemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse- ja elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht Veronika Valk-Siska, teadus- ja arendusprogrammi „Life“ integreeritud projekti „Buildest“ projektijuht Lauri Suu, Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriosakonna dekaan Sille Pihlak ja Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonna kliimaspetsialist Kaspar Alev.

FRANCESCA ARNAVAS: Mis juhtub pärast kriisi? Tulevikust jutustamine mõjutab ka olevikku
Marcel Proust on märkinud, et puhuti on tulevik enese teadmata meis endis peidus. Sellise peidus tuleviku toob nähtavamaks kujutlusvõime kui teadvuse tööriist koos kujutlusvõimet suunavate narratiividega. Just säärane mõtteharjutus, milles osalejatel paluti kujutleda ja jutustusena esitada tulevikustsenaariume, viidi läbi Twente ülikooli (Madalmaad) teadlaste juhitud „Tulevikukirjade“ projektis.

UNO VEISMANN: Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?
Astronoomidel ei ole varem olnud tegemist sellise iseäraliku objektiga, mis tulnuna väljastpoolt Päikesesüsteemi, oleks lennanud sellest läbi.

JOHANNES SAAR: Alkeemia – haigutav lünk meie koolihariduses
Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu lugemissaalides on riigi viimatisest aastapäevast saadik avatud valiknäitus alkeemia käsiraamatutest ja antoloogiatest raamatukogu baltika kogus. Valiku teinud bibliograaf Anton Küünal sedastab sirvitu põhjal, et autorite üksmeel on kõikehõlmav, alkeemiat peetakse universaalseks loodusteaduseks, mis suudab leida vastuseid absoluutselt kõikidele inimkonda painavatele küsimustele

KAIDO OLE: Millest mõtled? Täpsus
Olin päris poisike, kindlasti ei käinud veel kooliski, kui tõdesin äkki üllatava selgusega, et minu vanemad, ja mitte ainult nemad, ei suuda peaaegu kunagi kinni pidada kokkulepitud kellaaegadest, alati läheb kas või natukene üle. Erandiks juhud, kui oli vaja jõuda rongile või praamile, aga see oligi juba väljast või kõrgemalt tulnud, mis inimesele tema nõrkuses appi tuli.

Arvustamisel
Jens Halfwasseni „Plotinos ja uusplatonism“
Siegfried J. Schmidti „Lood ja diskursused: Hüvastijätt konstruktivismiga“
Jaan Kaplinski ja Kadri Kõusaare „JKKK. Kirjavahetus 2007–2021“
Balti muusika päevad
VII vanamuusikafestival „Ceciliana“
märtsiküüditamise mälestuskontsert
Tallinna Kammerorkestri 30. tegutsemisaastat tähistavad kontserdid „Kolm kontserti kolmekümnendaks“
fotofest „Paus“
näitus „Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary“
Toomas Kalve retrospektiiv
näitus „Õpikuid, lugemikke ja käsiraamatuid Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltika kogust“
„Poiss, kes nägi pimeduses“ Tallinna Linnateatris, Vene teatris ja Läti Rahvusteatris
dokumentaalfilmid „Navalnõi“ ja „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“
Oscari-filmid „Kõik, kõikjal ja korraga“ ning „Vaal“