Sirbi 2022. aasta laureaadid

JAN KAUS: Mullitav kujutlus
Autentseim viis Kiwa „Metanoiat“ dešifreerida peitub joovastavas vabaduses jätta see dešifreerimata, jätta alles selle kummituslikkus ning võtta osake sellest endaga kaasa.
Kiwa graafikasari „Metanoia“ Telliskivi loomelinnaku väligaleriis kuni 31. I.
1.
Telliskivi loomelinnaku väligaleriis saab näha Kiwa näitust „Metanoia“, mis on otseselt tõukunud Raul Meele konkreetsetest luuletustest ehk kirjutusmasinajoonistustest. Kiwa on oma Meele kuulsaid graafilisi lehti tõlgendavaid pilte nimetanud „kummitatud“ teosteks. Mul aga tekkis tunne, et Kiwa töid saab vaadata ka ilma nende tekke põhjustanud intertekstuaalset mängu tundmata või sellega arvestamata, kuigi Kiwa tõlgendused näikse võimendavat Meele algsetes töödes sisalduvaid motiive.

HANNO SOANS: Kujude kaja katkestuse kultuuris
Kunstirahvas seisab punamonumentide mahavõtmise kampaanias lõhkise küna ees suuresti kunstiteadlaste tegemata töö pärast.
Eesti ahtakeses kultuuriruumis tekib haruharva tunne, et mingi teema tõmbab käima kogu erialaringkonna. Pluralistliku kunstipildiga kaasneb selliseid olukordi haruharva. Üheksakümnendate keskel oli kunstiväljal üldkõnetavaks teemaks mõnda aega kunsti piiride küsimus, sajandivahetusel korraks videokunsti ja uue meedia temaatika. Ukraina sõjaga seotud teadvusnihked ning ülalt alla peale surutud mehhanismid problemaatilise punapärandi üle otsustamisel on aga tinginud selle, et praeguse aja erialaselt kuumad teemad on sovetiaegne monumentaalkunst kitsamalt ja ikonoklasmi ühiskondlik taust üldiselt.

MATI RAHU: Auhinnasadu
Aasta inimene on kindlasti kategooria, milles juba nomineerituks arvatu võib oma kordamineku julgesti üles tähendada elulookirjelduses.
Iga iseendast lugupidav asutus austab oma töötajaid. Mõni külvab mingi sündmuse puhul raha, mõni teeb rõõmu teisiti. Näiteks meie asutuse aastapäevadel ja muudel puhkudel on töötajatele kingitud asutuse logoga tasse, joogipudeleid, taldrikuid, tindipastakaid, kalendermärkmikke, lauakalendreid, seinakalendreid, kaustikuid, kleepse, T-särke, nokkmütse, rätikuid, salle, vihmavarje, poekotte, helkureid, metallmärke, akulaadijaid, salvrätte, prillitoose, hambaharju, vitamiinikarpe. Kindlasti mitte pole jaotatud raamatuid, mälupulki ega väliseid kõvakettaid.

JOOSEP SUSI, ANDRUS ORG: Praegused noored õpivad tiu-tiu! teisiti
Ei ole põhjust karta, et õpetajatele delegeeritud otsustamisvabadus jätab kirjandusklassika riiulitele tolmuma või lammutab kaanoni. Küll aga tuleb kirjanduse õpetamisel arvesse võtta noorte muutunud tekstikasutustavasid.
Jätkub mõttevahetus koolikirjanduse teemal. Kuidas suhtuvad muutustesse õpetamisteadlased?

LAURI KÄRK: „Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Brüssel“ – mis film?
Tõesti, paljukest oli neid, kes enne Sight & Soundi kõigi aegade parima filmi värskeima küsitlusei tulemuste selgumist detsembri alul ülepea teadsid sihukese filmi nagu „Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Brüssel“ii olemasolu, rääkimata siis tagatipuks selle kõigi aegade parimaks tunnistamisest? Aga kõigest järjekorras.

STEFAN PEETRI: Luupainajalikud utoopiad ja emotsionaalne ajalugu hüperindividualismi ajastul
Adam Curtise töödes peegeldub nüüdisaegse interneti esteetika – veebilõimude vastuokslik infotulv, kus üksteise kõrval leiavad koha kassipildid, kriitilised artiklid, hukkamisvideod ja popmuusika.

LIIS RULL: Kuldvihmas lumekarget detsembrikuumust kuulatlemas
Detsembrikuu kontserdihuviline ei tarvitsenud sugugi muretseda, et jõulukuu muusikaline assortii oleks üknes ettearvatavalt pühademaiguline. Terve kuu jooksul oli nimelt võimalik peamiselt Tartu saalides kuuldud kooskõlade keskel olla tunnistajaks külluslikule valikule, mis võimaldas enne uue aasta tulekut jääda mitmeks viivuks mõtisklema palju laiemalt kui vaid pühadetemaatika üle. Tõsi, kes otsis iga-aastaseks pidepunktiks siiski mõnd tuttavat vana head jõulupala, leidis sellegi kontserdimaastikult kas või lisaloona suurema vaevata.

IVAR ANNUS: Vaja on kliimakindlaid ehitisi ja palju insenere
Kliimamuutuste mõju on tunda saanud igaüks, olgu siis kalli energiahinna, suvise joogiveepuuduse või sagenevate üleujutustena linnakeskkonnas. Muudatustega kohanemiseks peab kõigi uute ja renoveeritud hoonete ning rajatiste puhul Euroopa Komisjoni juhistest lähtuvalt arvestama kliimast tingitud ohtudega. Paradigmamuutuse elluviimiseks ei piisa siiski ainult stevejobslikust innukusest ja meeskonna heast juhtimisest. Vaja on kõrgharidusega insenere, kes ei mõtleks pelgalt ühe valdkonna piires, vaid tunneksid mitmeid käsitlusi ning oskaksid tegutseda ka valdkondadeüleselt.

KERLY RITVAL: Mine Kassisaba alla!
Kassisaba tänav Viljandis on hea näide sellest, kuidas lihtsate vahendite ning entusiasmiga on loodud ajaloolist ruumi rikastav lahendus.
Möödunud aasta novembrikuu lõpus kuulutas muinsuskaitseamet välja aastaauhindade laureaadid. Linnaruumi elavdaja kategoorias pälvis auhinna Kassisaba tänav Viljandis. Kassisaba tänava korrashoiu eest hoolitseb Viljandi Veevärk AS, kes möödunud suvel paigaldas sinna ajastutruud laternlambid, mis ühtivad vanalinna stilistikaga, Viljandi Linnahooldus seisab hea tänava heakorra eest. Tänavale puhus elu sisse aga juba 2016. aastal Gea Valner kogukonnaüritusega „Tule õue!“. Niisiis on see tänavalõik hea näide, kuidas kogukonnaaktivistid elavdavad linnaruumi, aga piltlikustab ka hästi, kuidas linna ja elanike koostöös on ühel ideel pikk eluiga.

+ Intervjuu Viljandi Linnahoolduse juhataja Koidu llissoniga

+ Muinsuskaitseameti kommunikatsioonijuht ja muinsuskaitseameti aastaauhindade konkursi korraldaja Kätlyn Metsmaa kommentaar

KRISTEL VILBASTE: Metsa tühistamissõnade tühistamine
Võime käia metsas eri radu ja jõuda pärale eri aegadel, mets ise räägib meile lõpuks, mis või kes ta tegelikult on.
Lugu metsast on hea alustada looga metsaskäigust. Sel suvel juhtus nii, et üks pikka aega planeeritud üritus sai teoks. Üle paarikümne aasta toimusid taas Palmse mängud. See on traditsiooniline suvine bioloogiatudengite pidu Palmse pargi lähedal metsatalus, kus eelmisel sajandil toimusid zooloogia praktikumid, hiirte skalpide võtmised ja linnulaulu tundmaõppimine.

TAAVI PAE: Hipsterid ja (koha)nimed
Agraarühiskonna mikrotoponüümika asendub teenindus- ja meelelahutusasutuste nimedega, millel on potentsiaali toimida ka kohanimena.
Kohanimed on meie ümber ja me elame nende sees. Kasutame neid igapäevatoimingutes, tihti neile eraldi mõtlemata ja nende tähendustausta teadvustamata. Suur ja põnev teemaring seondub kohanimede etümoloogiaga. Eesti kohanimede päritolu saladuse lahendab paljudel juhtudel internetiski kättesaadav „Eesti kohanimeraamat“. Palju on siiski ka kohanimesid, mille loomislugu kaob ajalukku.

Arvustamisel
Orlando Figese „Eurooplased“
Natsume Sōseki „Noorsand“
Carolina Pihelga „Vaadates ööd“
kogumik „Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut – kaks aastakümmet teaduse eesliinil“
festival „Jõulujazz“
kontsert „Valter Soosalu 30“
Tallinna Linnateatri „451° Fahrenheiti“
Vaba Lava „Narva – linn, mille me kaotasime“
Endla teatri „Linda Vista“