„Sierra“ vallatud kurvid
Sander Joon: „Suur meeskond seab kuidagi ette vajaduse suurte teemade järele. Festivalidel on sageli just väikesed ja isiklikud lood need, mis publikut kõnetavad.“
Tänavuse Tartu armastusfilmide festivali Tartuff avas Sander Joone animafilm „Sierra“, mis on juba teinud võiduka ringreisi mööda maailma suurimaid animafestivale ning saanud rohelise tule parima lühianimatsiooni Oscarile kandideerimiseks. „Sierra“ Eesti esilinastuse eel vestles Sander Joonega filmi sünniloost, animaatori loometööst ja Eesti animamaastiku olukorrast Ave Taavet.

Katja Novak: Ukraina kirjandus – kes ta on ja kust ta tuleb
Miks on ukraina keel Ukrainas tähtis? See näitab muu hulgas ühtekuuluvustunnet Ukraina aladel, kus kunagi polnud pikalt oma iseseisvat riiki, vaid elas rahvas, arenes rahva keel ja kultuur.
Asusin seda artiklit kirjutama sooviga näidata ukraina kirjandust loomulikus loomingulises valguses. Ronisin arvutiga koguni voodisse. Ukraina kirjanduse suurkujusid ei ole nagunii võimalik mahutada pooleteise tunni pikkuse ettekande raamidesse ega kahele ajaleheküljele. Ja kas peakski? Vahest tohib nad rahule jätta ning võõramaa keeles kirjutatud raamatutest niisama natuke juttu vesta. Artikli pealkiri on muide parafraas hoopis eesti autori fs-i luuletusest.

Erik Terk: Teel millegi tundmatu algusesse
David Graeberi järgi pole impersonaalsete suhete domineerimine midagi orgaanilist, vaid on ühiskonnale ja majandusele peale surutud.
David Graeber, Võlg: esimesed viis tuhat aastat. Tõlkinud Helen Pruul. Postimehe Kirjastus 2022. 502 lk.
Graeberi raamat on oma haardelt laiem, kui pealkiri tõotab. Selles antakse originaalne ja põnevalt esitatud ülevaade sellest, kuidas majanduselu põhikategooriad nagu raha, krediit, intress ja võlg on läbi aastatuhandete olnud seotud sõdade, poliitika ja sotsiaalse arengu mustritega. Graeber naerab välja raha tekke ratsionalistliku seletuse, mis lähtub arusaamast, et püüd omavahel väärtusi vahetada on üks selliseid ürgajast pärit tunnuseid, mis justnagu teebki inimesest inimese. Ma pole kunagi näinud koeri, kes konte vahetavad, on deklareerinud majandusteaduse isa Adam Smith. Kuna suurt hulka elus vajaminevaid asju üksteise vastu vahetada olevat olnud tülikas, siis tuli välja mõelda midagi, mille abil asjade väärtust ühiselt mõõta, nimelt raha, ja nii liiguti esialgsetelt naturaalsetelt vahetustehingutelt kaupade ostule-müügile. Graeber väidab aga, et eeltoodud kirjeldus on fiktsioon, tagantjärele selgitus hoopis teistmoodi toimunud protsessile.

Piret Lindpere: XXI sajandi arhitektid
Siim & Kreis oli XX sajandi lõpul Eesti arhitektuuri visionäär, kuid mitte ühiskondlikus plaanis, vaid oma arhitektimõttelt.
Näitus „Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing“ arhitektuurimuuseumis kuni 21. VIII. Kuraator Triin Ojari. Kataloogi on koostanud Karin Paulus ja Triin Ojari, ruumi kujundas Raul Kalvo, graafiliselt kujundas Jan Tomson, konsultandid Kristel Ausing, Emil Urbel ja Jan Skolimowski.
Seda näitust ei oleks pidanud üldse olema. Mitte sellepärast, et kuuekümnenda sünnipäevani jõudnud arhitektide aastakümnete pikkust tegevust ei tohiks kokku võtta, aga mingit juubelinäitust poleks Andres Siim (1962–2020) ja Hanno Kreis (1962–2011) kindlasti teinud, mingi hinna eest. Vähemalt mitte sellistena, nagu me neid mäletame.
Hanno lahkus nii, et ei saanud viiekümneseks, Andres ei saanud kuuekümneseks. See kõik on ebareaalne, mõistetamatu ja kurb.

Art Leete: Komi animismi põld
Põllumajanduse osatähtsus komi ajaloos ja usundis
Pärast seda, kui olin kirjutanud komi animismist kui jahinduse külge klammerduvast, sain Komimaalt raevukat tagasisidet. Sealne etnoloog Valeri Šarapov ütles, et tegelikult on komi animism põllumajanduslik ja jälgitav eeskätt rahvakalendris. Võtan siis selle väite uuesti ette ja püüan oma vaimsete võimete piires arutleda, milline on komi animismi põld.
Õpetlased on ammu harjunud mõistma metsa kui komi kultuuri alget. XIX sajandist alates on komi eluolu kirjeldused täis müstilise sinise metsa hingust. Aga milline on ikkagi olnud põllumajanduse osatähtsus komi ajaloos ja usundis?

Arvustamisel
„Sõru saund“, Viljandi folk ja Haapsalu vanamuusikafestival
lavastused „Einstein ja Margarita“, „Richard ja Anna“ ning „Nassi Sass ja tema vend“
näitused „Frank Ockenfels 3. Endasse vaadates“, „Mees ja naine: unenägu“
EKA tudengite varjualune „Kino“