Sel reedel Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2021. aasta I jaotuse vihik.
On vaja ainult ühte head näidet! Merle Karro-Kalberg intervjueeris Marek Rannalat. Marek Rannala: „Usku, et autoliikluse kasv on paratamatu, levitatakse visalt ja järjekindlalt. Selle pidurdamist peetakse soovunelmaks.“
Marek Rannala on nii mõneski mõttes linnaplaneerijatele, arhitektidele ja maastikuarhitektidele olnud õlekõrs, kes muidu autokeskse liikluse planeerimise maailmas on pakkunud liiklusinseneri tuge hea, see tähendab, jalakäija- ja rattasõbraliku elukeskkonna kavandamisel. Marek on koostanud liiklusuuringuid, teinud strateegilist planeerimist, tegelenud ka autoliikluse modelleerimisega (selliseid spetsialiste saab Eestis kahe käe sõrmedel üles lugeda). Ta on aidanud argumenteerida laia autokeskse Reidi tee vastu ja peatänava poolt. Märtsi lõpus tegi ta ettekande arenguseire keskuse seminaril „Kas 21. sajand on kohalolemise sajand?“.
AIRI TRIISBERG: Kunstivaldkonna baas on rahastamata
Maarin Ektermann: „Kunstiväli on nüüdseks niivõrd mitmekesine ja professionaalne, et kulka vahenditest lihtsalt ei jätku enam selle kõige toetamiseks!“
Sel sügisel valitakse taas Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide uued nõukogud. Praegusesse (2019–2021) kujutava ja rakenduskunsti (KuRa) sihtkapitali nõukogusse kuuluvad Maarin Ektermann (esinaine, kunsti sihtkapitali esindaja kulka nõukogus), Indrek Grigor, Indrek Köster, Kaire Rannik, Sten Ojavee, Anne Parmasto ja Mari Vallikivi. Kultuurkapital täidab kunstivaldkonna rahastajana keskset rolli, seega on töötingimuste parandamine suurel määral kulka kätes. Vestlusringis sihtkapitali liikmete Maarin Ektermanni, Indrek Grigori, Kaire Ranniku ja Mari Vallikiviga keskenduti küsimusele, mida saab või ei saa kulka kaudu muuta.
MART KULDKEPP: Eesti ajaloo marginaalidest
Ajalugu on kasulik vaadelda võimalikult mitmekesistest vaatenurkadest, mis kõik võivad öelda midagi teistsugust ja harjumuspäratut.
Oma 1991. aastal ilmunud Aleksander Keskülast rääkivas artiklis kirjutab Olavi Arens, et „Eesti ajaloos on olemas väike Kesküla-probleem“, pidades silmas seda, et Kesküla omapärase isiku ja tegevuse kaudu annab valgustada tema eluajal ja osalusel aset leidnud pöördelisi ajaloolisi sündmusi – olgu selleks 1905. aasta revolutsioon või Eesti iseseisvumisprotsess – mõnevõrra teistsuguse ja harjumuspäratu nurga alt.
Ere kujund, elitaarsus ja totalitarism. Taavi Hark intervjueeris viiuldajast heliloojat Mihkel Keremit. Mihkel Kerem: „Kõigile justkui meelepärase crossover‘iga kedagi kontserdimajja juurde ei too ja need, kes enne seal käisid, enam ei tule.“
Viiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu toekasse hulka kuulub kolmekohaline arv teoseid. Kõige rohkem on ta komponeerinud kammermuusikat, milles on kesksel kohal keelpillid. Sümfoonilise muusika ja instrumentaalkontsertide kõrval on Kerem kirjutanud koguni kümme keelpillikvartetti, sonaate viiulile ja klaverile, sonatiine sooloviiulile ning peotäie klaveriteoseid. Viiele sümfooniale tuli hiljuti lisa: seljataguse nädala lõpus sai Venemaal Kislovodskis esiettekande Keremi kuues sümfoonia.
PANOS KOTZATHANASIS: Skandaalid ja katse need seljatada
Oscarite määramisel on küll tänu Ameerika filmiakadeemia põhjalikele ümberkorraldustele astutud tubli samm võrdõiguslikkuse suunas, aga Aasia seisukohalt on tänavugi mitmeid valupunkte.
Kui „Parasiit“ võitis eelmisel aastal neli Oscarit, hõlmas selle sündmuse järellainetus kogu filmitööstuse. Esialgne üllatus andis mõne aja pärast teed tervele hulgale küsimustele, kuidas sai midagi sellist üldse juhtuda sai (rääkimata president Trumpi hämmingust2). Ilmselgelt oli „Parasiidi“ meeskond ära teinud suurepärase lobi- ja promotöö, kasutanud ära nii režissöör Bong Joon-ho kui ka näitleja Kang Ho-songi (ning ka tõlgi ülesannetes Sharon Choi) karismaatilisuse. Siiski jääb õhku küsimus, kuidas sai grupp inimesi (Ameerika filmiakadeemia), kellele heideti 2016. aastal ette, et teist aastat järjest lähevad näitlejanominatsioonid vaid valgetele, hääletada seejärel korea filmi poolt. Sellest tulenevalt tõstatub ka teine küsimus: kas filmiakadeemias ollakse nüüd rassismist võitu saanud? Kas me näeme ka edaspidi Aasia filme auhindu saamas või oli „Parasiit“ anomaalia? Ja kuidas on kõige sellega seotud hiljutine rünnakulaine Ameerika asiaatide vastu? Või skandaalne kõmu „Minari“ ja „Paremate päevade“3 tänavuste nomineeritute ümber?
ENRIKO MÄSAK: Konrad Mäe mälestamise paradoks
Mida me ikkagi teeme, kui mälestame? Kui Tartus on tõesti vaja Konrad Mäe mälestus jäädvustada, siis mis on selles monumentaalset?
Kunst on väga tõsine asi, on alati olnud, juba aegade ja kunsti algusest. Kes selles kahtleb, võib uuesti läbi vaadata Konrad Mäe loomingu ja öeldus veenduda. Paraku on seejuures irooniline, et just Tartu Raekoja platsile maalikunstniku mälestuseks paigutatava monumendi konkursiga on avalik skulptuur omandanud üha poliitilisema tähenduse ja irdunud esteetilisest. Kui traditsioonilised retoorikavõtted hakkavad ammenduma, võib alati mõne avaliku skulptuuri püstitada.
KAARINA REIN: Solaarne metafüüsika 200aastases Kreekas
Odisseas Elitise sõnul peaks ideaalne luuletus olema päikesesüsteemi miniatuurne koopia, kus valitseb totaalne rahu, igavikulisus ja kestab lakkamatu igavene liikumine.
Kreeka iseseisvuspäeva 25. märtsi tähistatakse nii Kreekas, Küprosel kui ka mujal maailmas. Pandeemiale vaatamata oli tänavu põhjust teha seda pidulikumalt, sest Osmanite riigist lahkulöömiseks kavandatud ülestõusu algusest möödus hiljuti 200 aastat. Võitlus võõrvõimu vastu algas 1821. aastal küll juba mõnevõrra varem, kuid 25. märtsil haaras see kogu Peloponnesose poolsaare. Oluline on seegi, et sel kuupäeval langevad kokku nii rahvuspüha kui ka kirikupüha paastumaarjapäev.
MÄRT LÄÄNEMETS: Aasia sajand III. Kõrgtehnoloogia ja koonduslaagrid
Lääs alahindas Hiina kommunistliku partei autokraatliku traditsiooni tugevust ja jäikust ning pimestatuna kasumiihast ja soovmõtlemisest ei osanud või ka ei tahtnud Hiina eesmärke läbi näha.
Uue lootuse Hiina kiiremaks ja tõhusamaks lõimumiseks vaba maailmaga andis interneti ja digitehnoloogia levik. Läänes usuti, et internet avab seni autokraatliku riigi kontrolli all olevatele hiinlastele ja teistele Hiina rahvastele akna maailma, vabastab nende mõtlemise ning riigil ja kommunistlikul parteil ei jää muud üle, kui liberaliseerimisega kaasa minna, et rahva vaba mõtlemine neid minema ei pühiks. Levinud kõnekäänu järgi olevat ju interneti kontrolli alla saamine sama lootusetu ettevõtmine kui püüda tarretist seina külge naelutada.
AIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Eesti ravimtaimedest
XI osa. Milles peitub üheksavägise vägi ehk Kas väetud vägilased või vägevad väekad
Taimede väega oleme kõik kokku puutunud. Kas või siis, kui õitsev toomingasalu meid enda juurde meelitab, nii et me arugi ei saa, mis meil arus on. Või paneb väike piibeleht meid käpuli laskuma ja oma õrnasid kellukaid puudutama. Esimest korda puisniidu salasopis kuldkingi nähes läheme täiesti pöördesse. Pole vist mõtet rääkida sellest, kuidas jõulude ajal ümber kuuse tantsime või Tamme-Lauri tamme alla sattudes häält tasandame ja tahtmatult selja vastu igivana tüve sirutame. Mismoodi seda mõõta ja mis on selle ühikuks? Öeldakse, et väikesed mateeriaühikud ongi teadlased välja mõelnud selleks, et ära seletada maailma see osa, mida inimaju ei mõista, aga religioosses maailmas jumalaväena kirjeldatakse.
PIRET KARRO: VÕIM JA SUGU. Kuidas patriarhaat mehi rõhub
Ohvri süüdistamine on üks kahjulik tendents vägivallakuritegude käsitlemisel, sellele on Eestis viimased ajal üha enam tähelepanu pööratud. Aga-mis-tal-seljas-oli-tüüpi küsimustest salakavalamadki on tihti näiteks autoavariisid kajastavad pealkirjad: „Naine jäi auto alla“, selle asemel et pealkirjastada „Joobes mees ajas naise alla“. Sama on lähisuhtevägivalda kajastavate artiklitega: piltidel on tihti oma nägu löögi eest kaitsev naine, selmet lööja mees. Hiljuti välja tulnud üleeuroopalise ohvriuuringu põhjal võib väita, et umbes kümnendik Eesti meestest on vägivaldsed. Kes nad on? Vägivallapandeemia lõpetamiseks tuleb tegeleda kuritegude toimepanijatega.
Arvustamisel
Margarita Karapanu „Kassandra ja hunt“
John Dos Passose „42. laiuskraad“
Walter Dehio „Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas“
Jaanus Paali „Trepist üles, trepist alla …“
Mari Saarepera ja Tauri Mae näitus „Võrdne, mitte võrdne!“
ERSO „Romantika“ sarja kontsert „Teekond“
festivali „Klaaspärlimäng“ kontsert „… et hing sees“
etenduskunstide festival „Made in Estonia maraton“
Zürichi ooperimaja Junior Balleti „Impulss“