KAAREL TARAND: Kulka ehitab aina vähem
Ajutise lahendusena loodud rahastamismudel on juba aastaid kultuuritaristu rajamisele kahjulik.
Riigi iseseisvuse taastamisest saadik tahtis iga valitsus väga minna ajalukku kunstimuuseumi uue hoone ehitajana ning seeläbi vabaneda ka painajast nimega peadirektor Marika Valk. Krooniline rahapuudus ja kiirlahendusi nõudvad tähtsamad ülesanded ei võimaldanud aga kuidagi ehitusraha leida. Pikkade vaidluste tulemusel pakkus Mart Laari teise valitsuse rahandusminister Siim Kallas lõpuks välja skeemi, mille tagatisel sai ehitamiseks laenu võtta. 2002. aastal muutis parlament selleks hasartmängumaksu seadust ja kultuurkapitali seadust nii, et kulkasse hakkas mänguritelt ja kasiinopidajatelt maksuraha liikuma otse parlamendi kinnitatud nimekirja võetud suurhoonete ehitamiseks. Nüüd on nimekiri ammendunud ja ärgitatakse arutelu uue tegemiseks. Sel plaanil on mitu viga ja selle realiseerimisel jääks kultuuritaristu investeeringute kasv jätkuvalt maha ühiskonna üldisest jõukusest.

INDREK ALLMANN, KATRIN KOOV: Linnahall ekspertide käes
Ooperiteatrile sobivad kõige paremini Admiraliteedi basseini loodekülg ja linnahall. See hoone väärib kiiret taastamist ja uut sisu.
Linnahall ei jäta kedagi ükskõikseks. Oma suuruse, asukoha, seisukorra ja tähenduse tõttu on see üks n-ö kuumemaid arhitektuuriobjekte, mille üle avalikkuses arutletakse. Arvamusi selle kohta, mida linnahalliga teha, on servast serva alates lammutamisest kuni tippkultuurikeskuseks ümberehitamiseni välja. Igal juhul mõjutab see hoone avalikku ruumi – nii füüsilist kui mentaalset – ning on märgilise tähendusega.

ANDI HEKTOR: Pinged Eesti kõrghariduses ja teaduses
Mis tahes muudatusi – eriti neid, mis teevad süsteemi kohmakamaks ja poliitilisemaks – tuleb sõltumatult analüüsida.
Viimastel aastatel oleme näinud pingete kuhjumist kõrghariduses ja teaduses. Põhjus on selge: kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastus on kukkunud vahemikus 2011–2017 vastavalt 1,5% 1,0% ja 0,83% 0,66% SKTst. Langust saadab taustal toimuv ühiskondlik-majanduslik faasisiire. Meie ettevõtlus (ja kogu ühiskond) peab looma palju suuremat lisandväärtust, et vastu pidada palgasurvele ja töötajate arvu vähenemisele. Vajame haritumat tööjõudu uute kõrgharitud töötajate lisandumise, aga ka täiendõppe kaudu. Peame suutma kärmemini vahetada teadmisi-oskusi kõrgharidus-, teadus-, ettevõtlus- ja avaliku sektori vahel. Selleks on vaja rohkem teadlasi-arendajaid, kes tegutseks kõigis sektorites ja liiguks nende vahel. Võrdluseks, nutika ühiskonnaga Soomes on avalikus sektoris tööl tuhande töötaja kohta 1,4 ja erasektoris lausa neli korda rohkem teadlasi-arendajaid kui Eestis.

URVE METS, ANDRES VIIA: Esimene kultuuri- ja loometegevuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring
Lähitulevikus on kõrges hinnas muusika-, muuseumide ja raamatukogude pedagoogid
Äsja valminud OSKA kultuuri- ja loometegevuse I uuringus analüüsis Kutsekoda etenduskunstide, käsitöö, muuseumide, muusika, raamatukogude ja spordi tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026 ning esitas ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda rahuldada.
Eesti kultuuri ja loometegevuse valdkonna lahtimõtestamisel on OSKA uuringus lähtutud Suurbritannias kasutusel olevast loomemajanduse definitsioonist ja jaotusest majandussektoriteks – siia kuuluvad tegevused, mis põhinevad individuaalsel loovusel, oskusel ja andel ning mis on võimelised looma rikkust (heaolu) ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu.

PRIIT PÄRNAPUU: Pressiteadete kopeerimine kui ajakirjanduse räpane saladus
Pressiteadete viibimatu, kontrollimata ja muude allikatega tasakaalustamata avaldamine uudistena ei paku lugejale seda, mis ajakirjandus peaks minapildikohaselt olema – objektiivne, kõigile osalistele sõnaandja, avalikust huvist lähtuv.
Ajakirjandus on looming ja ajakirjandus on ühiskonna osa. Nii nagu muus loomingus ja ühiskonnas, esineb ka ajakirjanduses teiste loomingu kopeerimist ja oma nime all esitamist. Erinevalt aga muudest valdkondadest, kus üks võtab teise loomingu, esitab selle enda omana ja pärast võib mattuda plagiaadisüüdistuse alla, ajakirjanikud mitte ei võta teiste loomingut, vaid neile antakse oma loomingut kopeerimiseks. Märkimisväärne osa uudistest pole ajakirjanike kirjutatud, vaid on kopeeritud, kohati tervikuna ja üks ühele mõne organisatsiooni heaks töötava suhtekorraldaja kirjutatud pressiteatest.

KALEVI KULL: Miks on roheliste toetus väiksevõitu?
Ühiskonnas, kus on soov kasvus kellelegi järele jõuda, on rohelisel vaatel vähem toetust kui seal, kus sellist alaväärsust ei tunta.
Roheline liikumine on maailmavaatena väga noor. Kuigi ökoloogia teadusena sündis juba rohkem kui sada aastat tagasi, tuli ta teadusest välja rahva sekka (ehk ajakirjandusse) keskkonnaprobleemide teadvustudes alles 1960ndail, sealhulgas Rachel Carsoni raamatu „Hääletu kevad“ mõjul. Donella ja Dennis Meadowsi jt „Kasvu piirid“ ilmus 1972. aastal, Herbert Gruhli „Üht planeeti rüüstatakse“ 1975. aastal. Niisiis on ökoloogia-põhine roheline vaade saanud end kujundada vaid pool sajandit, poliitilise liikumisena veelgi vähem. Esimene roheliste nimega partei sündis Saksamaal aastal 1980, riigipäevavaliti nad 1983. aastal.

JOHANN-CHRISTIAN PÕDER: Toomas Paul kui kodumaine Kierkegaard – laudatio
Toomas Paul on teoloog ja luterliku kiriku õpetaja, aga oluline inimene ka kultuuriväljal: Eesti viimaste aastakümnete avalik mõte ja arutelu on tänu Paulile saanud palju rikkam ja sügavam. Tema 80. sünnipäeva puhul toetun mõttele, et Toomas Paulis võib näha Eesti Kierkegaardi. Kuidas seda osutust mõista ja mida see sisaldada võiks? Mis on meie auväärsel hällilapsel tegemist tolle XIX sajandi isepäise taanlasega?

Intervjuu
mõisaansamblite uurija Sulev Nurmega
Tartu Üliõpilasteatri kunstilise juhi Kalev Kuduga
džässpianistist helilooja Kirke Karjaga

Arvustamisel
Ljubov Jakõmtšuki „Donbassi aprikoosid ja teisi luuletusi“
Maarja Kangro „Tuul“
dokumentaalfilm „Marju Lepajõe. Päevade sõnad“
filmifestival „Armastus ja anarhia“
Tartu Üliõpilasteatri VIII rahvusvaheline A-festival
Mart Kangro „Enneminevik“
kontsert Eesti Kontserdi sarjas „Armastuskirjad“
ooperigala „Vikerlastest sündinud ooper“
näitused: „Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland“, Tõnis Saadoja „Paberist linn. Ümbrikus taevas“ ja Lars-Henrik Gahmbergi maalinäitus

 Esikülg: MARJA-LIISA PLATS