Aastaid kestnud piinlik (enese)pettus, justkui rahvuskultuur võrdukski turismiga, hakkab läbi saama. Ei usu meid Brüssel, ei usu me isegi enam õieti, et valitsuse valitud tee on õige ja sirge olnud. Üks väärikas kultuurrahvas ehitab loomulikult oma rahva muuseumid ise, nagu ka eesti rahvas aastaid enne iseseisvuse sündi Oskar Kallase juhtimisel kavandas ja tegi. Siiski, majani jõudmata.

Sajand hiljem oleme omaenda valevõtetest peaaegu selili. Inimesed on narritud ja kurnatud, aga muuseumi ikka pole. Vaid kuskil ministeeriuminurgas ootab üks portfellita mees Brüsseli eitust nagu lunastust, sest see tähendab ju justkui maast leitud raha, mille abil isehakanud Zeus saaks kullavihma kujul sõbralikke turismi-Danaesid viljastada.

Nagu kunagi Estonia teatrimaja ehituse ajal, paistab nüüdki nii, et kuni hull luuletaja oma närutatud kuube ehituse heaks ei anneta, seni majast asja ka ei saa. Kuna Eesti Rahva Muuseumi on käskinud ehitada riigikogu ning töid juhatab valitsus, siis eks just peaministri poole peavad lahked annetajad oma vanad kuued ka teele panema. Ja kunagi seisab Raadil kiri, et eesti rahva kuubedele on see muuseum rajatud.