Kuigi nominent on peaaegu sama hea olla kui laureaat ja kommenteerida võiks neid kõiki (ehk žürii otsust) pikemalt, tuleks siiski selgitada üht nii mõnelgi küsimusi tekitanud valikut. Nominent Ita Ever esines Eesti Draamateatri lavastuses „Võluõunad” pisirollis ja sedagi hoopis video vahendusel. Siiski erines tema töö ülejäänud näiteseltskonna omast, tõustes tõesti eeskuju andvaks pisirolliks lavastuses ja eriti – lavastusele endale. Žürii tahtis juhtida tähelepanu sellele, et ka lastele mängides-lavastades-kirjutades tuleks järgida samu põhimõtteid, mis täiskasvanute teatri puhul. Siin oli Everi ja suurema osa näiteseltskonna vahel ilmselge kontrast.