Ja klišeevabalt on ta suutnud mängima panna ka näitlejad. Tegelased ja probleemid on mitmeplaanilised. Peategelast mängib säravalt lavakooli tudeng Katariina Kabel. Lavastus ei propageeri must-valget maailmapilti, vaid ärgitab  noori ise asjade üle juurdlema. Kolmandaks tutvustab lavastus noortele teatrit kui meediumi, näidates teatrikeele rikkust ja mitmekesisust. Laval kasutatakse maske ja nukke, näitlejad on liikuvad, tantsivad ja laulavad. Ning neljandaks, auhinna määramisel oli žüriile oluline ka Rein Aguri aastakümneid kestnud pühendumus eesti laste- ja noorteteatrile, kuid kõige olulisem – lavastaja tippvorm ka 2010. aastal. „Kirjaklambritest vöö“  tuli välja VAT-teatris, mis on üks väheseid, kui mitte ainuke teater, kus siiski järjekindlalt noorele vaatajale mõeldakse.