„Te saate minust rohkem teada, kui vaatate seda hoonet, mitte ei kuula minu poliitilisi väljaütlemisi,” ütles Lääne-Saksamaa kantsler Ludwig Erhard 1964. aastal, kui valmis tema modernistlik võimubangalo tollases pealinnas Bonnis. Selle aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil avavad sakslased oma paviljonis võimu ja arhitektuuri seoseid just selle hoone varal.

1985. aastast korraldatakse Veneetsia idaosas Napoleon Bonaparte’i palvel loodud pargis (it k giardini ehk aiad) rahvusvahelist kunstinäitust. Valitud riigid hakkasid järgnevatel aastatel sinna ehitama alalisi eksponaathooneid, mis on kasutusel tänini. Paviljonidest sai võimu sümbol. Saksamaa neoklassitsistlik väike palee valmis 1909. aastal, 1938. aastal laskis Hitler selle ümber ehitada natsionalistlikus võtmes. Siiani peetakse padiglione Germania’t fašistliku arhitektuuri üheks vähestest säilinud näidetest.

1964. aastal tehti Veneetsia Saksa paviljonis jälle ümberehitusi. Samal aastal valmis Bonnis ka kantsleri bangalo (Kanzlerbungalow),¹² mis esindas liiduvabariigi uut modernset ja kosmopoliitilist suhtumist. Kantsleri residents hõlmas nii riigi esindus- kui ka eluruume, kuid oli mõeldud siiski pigem koduks ja intiimsemateks ametlikeks kohtumisteks kui valitsushooneks. Bangalo, mis oli peidetud müüri ja puude varju, oli ennekõike tuttav kui filmistseen sest avalikkus nägi seda vaid televiisori kaudu. Järgides Mies van der Rohe ja Ri­chard Neutra arhitektuurikeelt, oponeeriti küll Kolmandale Riigile,³⁴ aga see ei küündinud siiski rohkemaks kui rahvusvahelisest stiilist maha jäänud koopiaks.

Kantslerite residents oli „rahvuse elutuba” kuni aastani 1999, mil Bonni asemel sai pealinnaks Berliin ja kantslerid seal enam ei tegutsenud. Hoone seisis puutumatuna ning vajus unustusse – bangalot ei seostatud enam kindla poliitilise ruumiga. Seetõttu otsustasid sakslased Veneetsias taas luua eelmise sajandi lõpu olukorra.

Nüüd näeme, et monumentaalarhitektuur peidab eneses sõjajärgset saksa modernismi, kohtuvad kaks eri ajalugu, poliitilist süsteemi ja arhitektuurikeelt. Paviljoniga väidatakse, et vastanduvate vormide vahel tekib pinge. Luuakse küsimuste esitamise koht, mis on justkui kolmas ruum, kus hägunevad hoonete esialgsed eesmärgid. Püütakse rõhutada ajalugu, ent ühtlasi õhutada mõtlema Saksamaa kui Euroopa ühe otsustusvõimekama riigi tulevikule. Mis on võimubangalo eesmärk? Mis on riigi paviljoni eesmärk? Sakslased paiskavad õhku küsimusi ega üritagi neile vastata.

Paviljoni atmosfäär on kõike muud kui hubane, aga „rahvusliku elutoa” esitlemise avaldus mõjub selgelt. Ruumis pole peale tühja avara interjööri midagi, taustaks kostab linnulaul nagu džunglis. Kõik see kõlab allegooriana kokku. Selgub, et helisalvestis on juunikuisest näituse avamise etendusest, kus Itaalia linnuimiteerijad esitasid Bonni kohalike suleliste häälitsusi. Paviljoni ees poseeris siis ka W 140 seeria Mercedes-Benz.⁵ Kui poliitilisse tausta mitte süveneda, kõnetab kuraatorite Alex Lehnereri ja Savvas Ciriacidise (CiriacidisLehnerer Architekten) väljapanek ka ruumielementide kaudu, kuid jääb siiski selgusetuks, mida sakslased ise sellest kõigest järeldavad.

Kas arhitektuuribiennaal kergitab küsimuse, kuidas esitada arhitektuuri­ideid, mis kõnetaksid laiemat üldsust ja mitte ainult professionaale. Kunstibiennaal on olnud ses osas edukam ja seetõttu ka populaarsem. Arhitektuuribiennaali tänavune keskne teemapüstitus soodustas muidugi ajalukku sukeldumist ja tundub, et hõlpsaim on olnud väljapanek üles ehitada viimase saja aasta sündmuste esitlemisele. Ühepäevasele külastajale on seda kõike aga liiga palju, et korraga süveneda. Saksamaa paviljon tõuseb teiste kõrval esile seetõttu, et ei kuhja külastajat infoga üle, pigem laseb tal – väsitamata – kulgeda ruumis kui installatsioonis.

1 Bungalow on nn Bengali stiilis väike laia verandaga ühekordne India elamu, tavaline Briti impeeriumi ametnike ruumikates kodudes. Inglismaal ja Ameerikas mõistetakse XIX sajandi lõpust bangalot alates avarat maa- või äärelinna maja.

2 Hoone arhitekt on Sep Ruf (Franz Joseph Ruf, 1908–1982), kantsler Ludwig Erhardi sõber, kes järgis Bauhausi funktsionalistlikke põhimõtteid.

3 Austria-Ameerika arhitekt Richard Neutra (1892–1970) on tuntud oma ühekordsete avarate villade poolest, mille materjaliks klaas, looduskivi ja puit, ruumi keskmeks kamin. Kanzlerbungalow on justkui ühe sellise koopia.

4 Arhitekt Mies van der Rohe (1886–1969) kavandatud Barcelona paviljon esindas Saksamaad 1929. aasta maailmanäitusel, hoonest sai modernistliku ahitektuuri ikoon. Hitleri režiim keelas Bauhausi tegevuse, aga pärast II maailmasõda sai nn rahvusvaheline modernism taas populaarseks.

5 Lääne-Saksamaa viimasel kantsleril Helmut Kohlil oli kombeks parkida ametiauto residentsi ette.