Oluline peatükk kunstniku loomingus ja eesti keraamikakunsti tollases üldpildis olid kunstniku suured seinapannood. Lähtudes looduse üksikmotiivist, merekarbist, kivist, taimedest, komponeeris ta neid tundlikult stiliseerides panoraamse tunnetusega suurejoonelisi maastikuvaateid. Neis võlub detaili tundlik modelleering ja ülipeen, täpne loodusetaju.

Avara pilguga kunstnikuna pakkusid talle eneseavalduse võimalusi ka teised tarbekunstialad. Tuntud on  Saima Sõmeri aplikatsioonitehnikas seinavaibad. Kasutades villast riiet, vilti, lisaks käsitelgedel kootud vaimukaid detaile lõi ta taas kompositsiooniliselt suurejoonelisi, koloriidilt rikkalikke looduspilte. Ta on teinud nukke ning kavandanud 1980. aastal olümpiaregati maskoti Vigri.

Saima Sõmer kuulub eesti kunstnike põlvkonda, kes avas meie tarbekunstile ukse edasiminekuks kõrgendatud emotsionaalsuse ja vaba vormikäsitluse poole. Ta tegi seda lopsakas, võluvalt isikupärases laadis. Sõbrad ja kolleegid tundsid Saima Sõmerit säravalt humoorika, elurõõmsa ja optimistliku kaaslasena.

Saima Sõmer esines pidevalt eesti tarbekunstinäitustel, tema töid esitati rahvusvahelistel keraamikanäitustel Faenzas, Vallaurises ja Gdanskis. Viimati nimetatud väljapanekul autasustati kunstnikku medaliga. Saima Sõmera töid on USAs Metropolitani muuseumis, samuti Vallaurise keraamikamuuseumis ja Poolas Sopoti muuseumis.

Saima Sõmer oli aastaid ka Eesti Kunstnike Liidu juhatuse liige ning aastatel 1972 – 77liidu juhatuse sekretär tarbekunsti alal. Korduvalt oli ta valitud kunstinõukogude koosseisu.

Eesti Kunstnike LiitEesti Keraamikute LiitEesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum