XVII rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2023“, 13. – 15. IV, kunstiline juht Ingrid Kõrvits.

Rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2023“, mis toimus üle nelja aasta, tõi endaga taas põneva konkursi ja pakkus muusikalise nädalalõpu seitsmest riigist ligi tuhandele lauljale 30 koori ridades. Konkurss 25 kooriga pakkus ühelt poolt naasmist tagasi harjumuspärasesse koori­rutiini, kuid tõi teisalt ainulaadseid juhtumisi: olgu see esimest korda noorte­kooride kategoorias osalenud koorile läinud grand prix või ka kolme (!) koori vahel jagamisele läinud nais- ja meeskooride kategooria esikoht.

„Kas pole mitte suurepärane olla taas elava muusika kontsertidel?“ küsis žürii esimees Jaakko Mäntyjärvi rahvast täis Estonia kontserdisaalis enne auhindamist poolretooriliselt. Tänavune festival oli omamoodi mõõdik, mis andis aimdust kooride säilenõtkusest. Enam kui aasta pole Eestis pidanud enam maski kandma ja QR-koodiga end tõendama, kollektiivid on saanud vabalt koos käia ja laulda. Samuti on olud leevenenud mujal Euroopas. Kas nüüd saab jätta minevikku selle diskursuse, kus iga koorimuusikaalane vestlus peab sisaldama küsimust, kuidas saadi hakkama pandeemias?

Koorikonkurss toimus tänavu seitsmes kategoorias, jagunedes eri liikideks alates lastekooridest kuni segakoorideni või stiilipõhiselt nüüdisaegseks ja rahvamuusikaks. Enamikus kategooriates tuli ette kanda ka kohustuslik teos: seekord olid kõik vastavad lood Eesti nüüdisaegsetelt heliloojatelt (Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva, Andres Lemba). Kunstiline toimkond eesotsas Ingrid Kõrvitsaga tegi lugude valikul hea töö: need olid kategoorias osalejatele parajad proovikivid, kuid nii mõnigi kõlanud ettekanne oli hea maitsega ja nauditav. Ometi erinesid tõlgendused liikide sees nii tempode kui ka kõlavärvide poolest ja näitasid omal moel konkursil osalenud dirigentide võimekust.

Kõige ühtlasema tasemega oli konkurents nais- ja meeskooride kategoorias, kus kõik osalejad olid võrdlemisi noore lauljaskonnaga. Esimest korda Tallinna konkursi enam kui 50aastase ajaloo jooksul jagas esikohta kolm koori: Elleri tütarlastekoorile, kammernaiskoorile Musamari ja rahvusooper Estonia noormeestekoorile omistati võrdselt 90 punkti. Rahvusooperi noormeestekoori kammerlikust koosseisust on üle aastate saanud ühtlase ja sumeda kõlaga korralik 33 liikmega meeskoor, kelle esituses oli kohustuslik lugu, Andres Lemba „Gloria“ kõige nauditavam, ennekõike meeshäälte madalama registri tõttu. Kammernaiskoor Musamari 17 lauljaga koosseis ei mõjunud üldse nii väikeselt ja pidas oma nõudliku kava väärikalt välja. Dirigent Ode Pürgi alditaust oli koori kõlast kuulda, kuid tumedam tämber andis neidudele juurde täiskasvanulikku naiskooritunnetust. Elleri tütarlastekoori ühtlaselt voolavas kõlas eristusid kõik häälerühmad selgelt, ent mitte häirivalt. Ainsa koorina kategoorias olid nad kohustusliku loo põiminud oma kava sisse ja võtnud selle nii rohkem omaks kui teised.

Segakooride kategooria näis kuulates olevat peaaegu et kõige suuremate tasemevahedega. Kohustuslikuks looks oli valitud Galina Grigorjeva „Vespritest“ VI osa „Rejoyce, O Virgin Theotokos“ ehk „Laul Jumalaemale“ – imekaunis ja paeluv teos, mille kiire tempo ning rütmidetailide ja teksti kombinatsioon koos tiheda helikeelega teevad sellest harrastuskooridele sobiva katsumuse. Üllatuslikult osutusid nauditavamateks väliskooride tõlgendused, kus teosele anti rohkem õrnust ja õhulisust: rõõmustavat palvet neitsi Maarja poole ei peaks ehk laulma nii raskelt, nagu seda teevad harjumusest Eesti koorid. Kategoorias seekord I kohta välja ei antud. II kohale (88,6 punkti) tulnud segakoor HUIK! näitas kohustuslikus loos kaunist piano’t ja head diktsiooni, ka üldine kõlapilt oli ühtlane ning ükski hääl ega häälerühm ei tunginud esile. Vaid napi 0,6 punktiga jäi neist III kohale maha Läti segakoor Pa Saulei, kelle emakeelsed lood mõjusid hästi omaseks lauldult. Tänu sellele pakuti eriti õrna ja mahedat piano’t juba kava avaloos.

Ainult kammerkooride kategoorias said poodiumikohtadel väljateenitult hiilata üksnes väliskoorid. Teisi pikalt edastanud ja esikoha (91,8 punkti) pälvinud Schola Cantorum Norrast pakkus vokaaltehniliselt tasemel esitusi, mis olid musikaalsed ja nauditavad. Ka kohustuslik Arvo Pärdi „Morning Star“ oli nende esituses voolav ja paraja raskusastmega. II kohale (82,4 punkti) tulnud kammerkoor Cuore Iirimaalt oli nii suuruselt kui ka kõlalt kategooria nimetusele vastavalt kõige kammerlikum ning kandis nende ilusa kava ja esituse välja. Neile 81 punktiga järgnenud kammerkoor CF1 Walesist noppis III koha kavaga, kus oli mindud välja kindlate show-elementide peale.

Erkki-Sven Tüüri „Omnia mutantur …“ ehk „Kõik muutub“ valmis juba 2021. aasta festivaliks, kuid jõudis konkursi­ettekanneteni alles tänavu. Helilooja valikul pälvis parima kohustusliku loo eripreemia kammerkoor Cuore, kelle esituses omandas Tüüri teos kõige tumedama kõlavärvi ja leidis väärika koha põnevas reas eri iseloomudega lugude keskel. Suure edumaaga (95 punkti) pälvis kategooria I koha Schola Cantorum, II ja III koht järgnesid ligi kümnepunktiliste sammudega. Tervet kaasaegse muusika kategooriat iseloomustab aga heakõlalise muusika rohkus. Muidugi on omamaise helilooja nüüdisteose nõue omal kohal ka ülejäänud kategooriates ja see teeb Tallinna konkursist värske helikeelega festivali.

Konkursi vaieldamatu tipphetk on alati grand prix’ voor, kuhu žürii valis seekord viis tugevat koori, kes andsid väga head, läbimõeldud kavadega kontserdid. Siinkirjutajale läks erakordselt korda Elleri tütarlastekoori sooritus: nende kava oli kokku pandud meisterlikult ja moodustas terviku, kus algus- ja lõpulugu hakkasid omavahel suhtlema. Peavõidu pälvinud Sibeliuse keskkooli kammerkoor, kelle dirigent Maija Laurinsilta hinnati ka konkursi parima dirigendi eripreemia vääriliseks, tegi noortekoori kohta hea etteaste, mis läks suurele osale publikust väga hinge. Nende meesrühm näitas hästi oma noore ea kohta madalat registrit, põnevust tekitavalt kauni soologa tuli välja ka II sopranirühm. Kui, siis ehk oleks rohkem oodanud koorilt nooruslikku sära ja siirast musitseerimisrõõmu.

Tallinna koorifestival on ennast tõestanud järjest kõrgema korraldustasemega festivalina, mille organiseeritus pälvis välisosalejatelt korduvalt kiitust. Muusikalinnale kohaselt vallutasid konkurss ja festival kogu linna: kontserdid toimusid koolimajades, kirikutes ja väiksemates kesklinna saalides; konkursi­voorud aga peamiselt Tallinna metodisti kirikus, rahvamuusika kategooria ja lõppvoor EMTA saalis. Metodisti kiriku ilma liigsuure järelkajata akustika on Tallinna kirikutest kontserdisaalile kõige lähedasem ja seega sobiv ka konkursiks. Ometi sai teisel võistluspäeval rahvamuusika vooru kuulates tõdeda, et kuigi EMTA suur saal on kooridele rohkem proovikivi ja toob vigu kergeminigi välja kui kirik, siis see toetas koore rohkem ning oli ka kuulajasõbralikum. Pole ime, et žüriigi seda märkas: Mäntyjärvi tõi autasustamisel välja, et kõik esimesel päeval konkursil esinenud koorid tegid EMTA saalis parema soorituse.

Igatahes oli konkursi Estonia kontserdisaalist väljatoomine õige otsus: nii näisid saalid kas või kordades rohkem täis, kuivõrd täita oli vaja palju vähem ruumi. See andis kooridele kätte võimaluse ka palju rohkem oma publikuga suhelda, aga seda ei kasutatud. Mäntyjärvigi toonitas lõpukõnes, et kõige-kõige tähtsam asi maailmas on suhtlus publikuga, kelle pärast me muusikat teemegi. Lavalt kuulajateni jõudev energia ja emotsioon tingivad suures osas selle, kuidas esitus vastu võetakse ja mis tundega saalist väljutakse. Koorilauljast konkursikuulajal on ju omal moel õigus suuremale subjektiivsusele ja vabadele hinnangutele võrreldes žüriiga, kelle töö on panna punkte kindlate kriteeriumide alusel ning kelle töö ei põhine ainult tunde koorimuusika keskel veetnud kõrvadel, vaid ka konkreetsel noodipildil.

Muusikarohke nädalalõpp pakkus avastamisrõõmu eri vanuses ja taustaga huvilistele – seda tõestasid ka rahvarohked kontserdisaalid. Nii võib nõustuda Hirvo Surva sõnadega: „Maailmas toimub palju hirmsat, aga need kaks-kolm päeva andsime oma panuse, et teha seda paremaks.“