Särav punkt eesti muusika kuule

2 minutit

Kavva oli võetud ka meie klassikute Cyrillius Kreegi ja Villem Kapi teoseid. Kreegi „Süidist Võru viisidest” (1955) esitati kolm osa. „Lepiku Aadu õitsilugu” ja „Labajala valss” olid olemuselt lihtsakoelised ja rahvalikud, mõjumata Estica esituses liiglihtsa või simmanlikuna – interpretatsioonis oli rõõmsameelsus ja soojus ühendatud akadeemiliselt lugupidava suhtumisega Kreegi muusikasse.

Kava raskuspunktiks võib pidada Kuldar Singi Puhkpillikvintetti (1965), mis on äärmiselt põnev ja vaimukas teos, lausa eredate ja kontrastsete ideede tulevärk. Minul tekkis teost kuulates paralleel endise Jugoslaavia melodraamade ja mustade komöödiatega: eri pillide partiid kujutasid justkui tegelasi mingis unenäolises tragikomöödias, kus emotsioonid ja situatsioonid vahelduvad ootamatult ja kohati absurdseltki. Selle ettekande puhul oleks oodanud pisut enam riskijulgust ja heas mõttes äärmuslikkust. Kuna flöödi asemel kõlas läbi terve teose pikolo, mille puhul ei ole muret tämbriliselt ansambli alla mattuda, siis võinuks kvinteti „alumine äär” – fagott ja ka sarv olla veidi jämedamalt ja tummisemalt välja joonistunud.

Nagu Jaan Tamme Kvintett omal ajal on ka uus ansambel Estica kohe oma tee alguses võtnud eesmärgiks hoida kätt aja pulsil ja tellida-esitada ka ahjusooja eesti muusikat. Sel kontserdil oli uudisteoseks Kristjan Kõrveri „Diversio” (kõrvalekallutamine, -juhtimine, diversioon), põneva arenguga teos, mis algas unisoonide ja oktavitega justkui pillide häälestamisega. Pikka aega viibiti turvaliselt tonaalsuses ja selgetes rütmijoonistes, kuni loo arenedes lisandus ja kasvas diversiooni mõju: muusika suundus atonaalsuse poole ja rütmistruktuurid hakkasid lõhustuma. Ei tea, kas heliloojal oli mõttes just sõjaline diversiooniloogika, kuid nii see teos mõjus küll.

Kontserdi lõpetas kaks osa Villem Kapi süidist puhkpillikvintetile (1957). Väga hea muusika, instrumenditeadlikult kirjutatud ning kaunilt mängitud väärikas punkt kontserdile. Estical on olemas täiesti oma kõla, soe, (naiselikult) kaunis, nauditavalt nüansirikas. Samuti teeb heameelt muusikute tõsine ja süvitsi minev suhtumine, detailideni läbi mõeldud interpretatsioon. Loodetavasti inspireerivad nad edaspidi rohkelt tänaseid ja homseid heliloojaid kirjutama ka puhkpillikvintetile.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp