Turu 2011. aasta sündmuste peamiseks baasiks kujuneb Logomo-nimeline Kultuuritehas. Nii nagu Kultuurikatel Tallinnas, ärkab ka Logomo kultuuripealinna ürituste tõttu uuele elule. Pika ajalooga raudteedepoo, mis oli Soome raudteede kasutuses 1879. kuni 2002. aastani, rekonstrueeritakse koostöös avaliku sektoriga praeguse omaniku initsiatiivil. Logomos hakkavad paiknema näituse-, kontserdija etenduste saal, konverentsiruumid, kauplused, restoran, kohvik ning neid toetavate funktsioonidega ruumid. Kompleks on osaliselt kasutusel juba praegu, kuid ümberehitustöödega  luuakse järgmiseks aastaks senisest mitmekülgsemad tingimused. Logomo programmist võib hetkeseisuga esile tõsta näiteks Soome tuntuima nüüdiskunstniku Eija-Liisa Ahtila ja britt Isaac Julieni suur-installatsioonid ning Soome kunstniku Tom of Finlandi (1920– 1991) ülevaatenäituse.       

Kultuuripealinna programmides on läbi aastate tähtsal kohal olnud kohaliku kultuuri tutvustamine. Soomlased panustavad seekord peamiselt lähiajaloole ja nüüdiskultuurile, kuid  ilma sauna ja Alvar Aaltota ei saada läbi ka seekord. SaunaLabi raames saab viis kunstnikku võimaluse ehitada oma saun mõnda Turu avalikku paika ja igal linlasel ja turistil on võimalik tulevaks suveks reserveerida oma isiklik saunavoor. Saunateemaliste ürituste raames saab näha näitusi ja osaleda saunaseminaril. Maaret Finnbergi galeriis saab aga juba selle aasta 1. detsembrist näha projekti „Dimensions in Wood”, mis tutvustab puidu  kui materjali võimalusi Alvar Aalto loomingus. Näitusega kaasneval seminaril „Modern Turku” (3.–5. II 2011) käsitletakse modernismi kujunemist Turu arhitektuuris ja disainis. Tasakaaluks Aalto modernismile saab tuleva aasta suvel näitusel „ARKturku” ülevaate Turu nüüdisarhitektuurist ning sellest, mida Turust pärit arhitektid on loonud mujal maailmas.     

 Kultuuripealinna ürituste raames soovitakse igakülgselt tutvustada Turu ajalugu. Intrigeerivaks  tõotab kujuneda Jouko Aaltoneni dokumentaalfilm „Võitlus Turu eest” („Taistelu Turusta”). Aprillis esilinastuva filmi keskmes on II maailmasõja järgne linnaehitus Turus. Selle käigus likvideeriti suur hulk ajaloolisi ehitisi ning asendati need „anonüümsete modernistlike kastidega”. Filmitegijate selge seisukohavõtt on kaudne linnaplaneerimise kriitika: autorite arvates ei peeta ka praegu piisavalt lugu ajaloolisest linnakoest.     

Läbi 2011. aasta toimub Turu linnaruumis  mitmeid eksperimentaalseid projekte, millega kombitakse teatri, nüüdiskunsti ja teiste, vähem või rohkem linnakultuuri puutuva piire. Ühisnimetaja „urbanistlikud projektid” alla võib paigutada ka ürituste sarja „No Man’s Land” („Eikellegi maa”), mis realiseerub kuue performance’ina 2011. aasta augustis. Raunistula endise tööstuspiirkonna muutumist kaardistava projekti keskmes on iga inimese mälu, füüsiline ruum ning koha tähenduste muutumine  ajas.   

Nüüdiskunsti ja avaliku ruumi problemaatika on keskkonnakunstile orienteeritud näituseprojekti „Flux Aura” läbivaks jooneks. Kolme suvekuu jooksul saab Aura jõe kaldal näha installatsioone, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu Turu linna ja Aura jõe ajaloolisele seotusele ning geograafilisele tingitusele. Programm „Turu 2011” on mitmekesine ning korraldajad mõtlevad peale turistide  aktiivselt ka kohaliku elanikkonna peale. Näiteks korraldatakse kohalikke elanikke kaasava projektina Turu äärelinnades programm „Artist as Neighbour” („Kunstnik naabrina”), mille raames elanikud ja professionaalsed kunstnikud saavad koostöös mõelda ja luua lahendusi äärelinnade avaliku ruumi mitmekesistamiseks. Rohkem informatsiooni sel teemal leiab Internetist: www.turku2011.fi ja www.logomo.fi