Tänavu kogunevad maaliharrastajad Kadriorgu väliskunsti muuseumi näituse ?Balti rokokoo: Läänemere maade XVIII sajandi fajanss? raames. Pargi maalimist ja tarbekunsti näib esmapilgul lahutavat ületamatu kuristik. Taldrik on ainult alus, millelt toitu manustada, ning jooginõu optimaalsete mõõtmetega vedeliku tarbimise vahend. Mis siin loodusega pistmist?
Lisaks portselanile ja seda imiteerivale fajansile avastas XVIII sajand ka etiketi. Eelkõige nobiliteedi igavusest, kuid etiketis peitus teisigi väärtusi. Mõiste ?etikett? algne tähendus peitub sõnades ?pilet? ja ?silt?. Formaalsed viisakusreeglid omaks võtnud, lunastasid Prantsusmaa ja selle eeskujul ka ülejäänud Euroopa aadlikud ning rikkad linnakodanikud pileti seltskonda. Etikett toimis ka sildina, omalaadse ID-kaardina. Kommetest võis tuvastada inimese päritolu, teravmeelsem vaatleja isegi sünnikoha.
Peensusteni välja töötatud kombed ja etiketi ettekirjutatud elegants kujunes ühenduslüliks looduse ja tarbekunsti vahel. Emailga kaetud taldrik on ilus, abstraktse ornamendiga kaetult veelgi ilusam, kuid elegantne on taldrik siis, kui sellelt vaatab vastu galantne stseen daamide ja kavaleridega looduse rüpes. Lisaks maalitud stseenidele kaunistati serviisid ka reljeefse ornamendi, väänlate ja looduse elegantset korratust jäljendavate lehtedega.
Seosed pargimaalimise ja rokokoo tarbekunsti vahel näivad muutuvat ilmsemaks. Loodus rakendati XVIII sajandil etiketi teenistusse. Rokokookunstnikule kujunes loodus idülliliseks vahepeatuseks teekonnal ?Kythera saarele?. Loodus toimis kulissina, looduses etendati katkematut lamburiidülli, mille ihalus kandus edasi ka siseruumides toimuvatele söömingutele. Ja kõik mainitu ikka elegantsi nimel. Loodus oli elegantne, kui see sisaldas idülli, lauakombed olid elegantsed, kui need sisaldasid idüllilist loodust.
Elegantsi tähtsust ajastu inimestele väljendab ka rokokoo suurim intellektuaalne projekt, Denis Diderot? kuulus entsüklopeedia. Tänastes teatmeteostes leiab vaevalt viite elegantsusele, kuid Diderot? väljaandesse kirjutas märksõnast pika artikli Voltaire. Ta vaatles mõistet eelkõige kirjandusliku terminina, kuid tegi vahelepõikeid ka kunsti ja kommetesse. ?Elegantne kõne ei koosne ainult kõneosavusest… see on selgus ja sõnade arv ning valik? (Encyclopédie, 5. kd., lk. 482). Käsitledes Voltaire?i mõtteavalduse valguses ajastu tarbekunsti, võib järeldada, et elegantne tarbeese ei tohtinud esitada ainult oma robustset funktsionaalsust. Olles etiketi teenistuses, pidi tarbeese sellele selgelt ja valitud teemade kaudu ka viitama. Voltaire teeb mainitud artiklis teisigi retoorilisi surmasõlmi: ?Kõne võib olla elegantne, olemata hea, kuid samas ei saa kõne olla hea elegantsuseta? (samas). Parafraseerides Voltaire?i mõtteid, tuleb järeldada, et XVIII sajandi taldrik võis olla elegantne, ilma et olnuks hea, kuid taldrik ei saanud olla hea, kui puudus elegants. Rokokoolik looduskäsitlus kujunes osaks etiketi elegantsusest, loodus pihustati valitud motiividena tarbeesemetele ja sellest sai tsiviliseeritud kombekuse komponent.
Kui laupäeval ei peaks Kadriorg maalihuvilistele piisavalt inspiratsiooni pakkuma, võib fajansinäituselt mõne elegantse stseeni eeskujuks võtta.
