Rohelise tule Eesti teaduskorralduse muudatustele on andnud lisandunud raha ja selged strateegilised eesmärgid.
Roheline tuli
President Kersti Kaljulaidi kutsel kogunesid 2018. aastal Kadriorgu erakondade, teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad alla kirjutama teadusleppele1 Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks. Sellele eelnes aasta varem Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja üleskutse2 tagada investeeringud teadusesse ja innovatsiooni, suurendada teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute mõju ning luua usaldus nii teaduse ja ühiskonna vahel kui teadus- ja innovatsioonisüsteemi sees. Eestis jõudis 2021. aastal teadusrahastuse kasv planeeritud 1%-ni SKTst. Raha lisandumise ühe eesmärgina nimetas toonane haridus- ja teadusminister3 ka baasfinantseerimise ja uurimistoetuste kasvu tagamist ning konkurentsi leevendamist uurimistoetuste taotlemisel, aga ka vajadust kindlustada noorteadlaste järelkasv.
2021. aastal vastu võetud strateegias „Eesti 2035“ on teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse vallas4 eesmärgiks seatud Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse kasv, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Selleks vajalik tegevus toimub teadussüsteemis, teadmussiirdes ning ettevõtluskeskkonnas.
Nii nagu joonisel 1 näha, on riik teadusrahastuse suurendamisel panustanud teadusasutuste rahastuse stabiilsuse suurendamisse: baasfinantseerimise maht on kasvanud võrdseks uurimistoetuste mahuga. Kuigi uurimistoetuste osakaal kogu rahastuses on vähenenud, on selle maht siiski aastatega kasvanud ning jõudnud käesolevaks aastaks 52,3 miljoni euroni. Ent kõige jõudsamalt on kasvanud muude rahastusinstrumentide maht, mille kaudu toetakse riikliku sihtsuunitlusega riigi jaoks tähtsaid teadus- ja arendustegevusi.
Punased jooned
Punasteks joonteks, mis uurimistoetuste süsteemi kujundavad, on seaduslikkus, järjepidevus ja süsteemsus.
Eesti Teadusagentuuri (ETAg) ülesanne on juba kümme aastat riiklike uurimistoetuste määramine ning selleks vajaliku tegevuse korraldamine vastavalt teadus-arendustegevuse korralduse seadusele8 ning kooskõlastatult haridus- ja teadusministeeriumiga. Seaduses on samuti paika pandud, et ETAg-il on eri valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu, kes hindab uurimistoetuste taotlusi järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult, lähtub teaduseetika põhimõtetest ja heast teadustavast. Hindamisnõukogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.
ETAg on uurimistoetuste kujundamisel pidanud silmas süsteemsust ja protsesside läbipaistvust ning avaldanud selle kohta ka varem artikleid9 ja arutanud teadlastega iga-aastasel foorumil „TeadusEST“.10 Teaduse rahastamises oli 2016. aastal väga raske seis ning seetõttu töötas ETAg koos teadusasutuste, teadlaste ja ministeeriumiga välja uurimistoetuste ja baasfinantseerimise kontseptsiooni.11 Sellest lähtudes on loodud uus uurimistoetuste (grantide) süsteem (rühma-, stardi- ja järeldoktori- ning arendusgrandid), mis on praeguseks asendanud eri aegadest pärinevad mitut tüüpi toetused. Taotluste menetlemine ja projektide haldamine toimub digitaalselt Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS).
ETAg hoiab teadlasi ja teadusasutusi kursis grantide eraldamise ning nende hindamise tingimustega juba taotlemise eel. Kogu info on kättesaadav nii ETAg-i kodulehe, infopäevade kui ka ja ETAg-i ja teadusasutuste koordinaatorite vahendusel.
Käesoleva aasta taotlusvooru suurima muudatusena oleme eelkõige planeerinud noortele teadlastele paremate võimaluste loomise – stardigranti on võimalik taotleda kuni viieks aastaks varasema nelja aasta asemel ning stardigrandi maht (nagu ka järeldoktori oma) on, olenevalt tüübist, 12-20% suurem kui varem.
Pikalt oodatud muudatus on sel aastal taotluste hindamine rahvusvahelistes eksperdikomisjonides (nn paneelides). Seni hindasid granditaotlusi ETISe vahendusel välisretsensendid, kes eesti teadlastest koosnevate eksperdikomisjonidega taotlusi ei arutanud. Alates sellest aastast on välisretsensendid ühtlasi ka eksperdikomisjonide liikmed, hinnanguid arutatakse ühiselt komisjoni koosolekutel hindamisskaalade ühtlustamiseks ning pingeridade koostamiseks. See tähendab, et taotleja ei saa oma taotlusele enam mitut retsensiooni, vaid ainult ühe koondhinnangu. Kokku moodustatakse stardi- ja rühmagranditaotluste hindamiseks (senise seitsme asemel) 17 rahvusvahelist eksperdikomisjoni.12 Järeldoktorigrandi taotlusi hakkab hindama eraldi eesti teadlastest koosnev eksperdikomisjon, kuivõrd selle granditüübi puhul on suurem rõhk projektide olulisusel Eestile teadlaste järelkasvu tagamise aspektist. Teadusliku hindamise järel rahastusele konkureerima pääsenud taotlustes teaduseetika ja andmehalduse osa hakkab samuti hindama eraldi komisjon, kuhu kuuluvad vastavate valdkondade asjatundjad.
Kuna eksperdikomisjone on rohkem, langeb igale neist väiksem koormus ning on võimalik taotlusi põhjalikumalt läbi arutada, paremini omavahel võrrelda ja eeldatavasti lüheneb ka hindamisprotsess. Loodame, et esmase indikatsiooni pingerea kohta saame anda taotlejatele juba enne suve algust. Sel juhul on rahastuseta jäänud taotlejatel ka avaramad võimalused oma ideedele rahastuse leidmiseks teistest instrumentidest.
Eks kogemus näitab, mis läheb hästi ja mida on vaja järgmisel aastal paremini teha. Seetõttu on taotlejate asjalik, konstruktiivne tagasiside ja head ettepanekud väga oodatud.
Hallid alad
Kõik muutub: teadustöö ja selle institutsionaalne korraldus muutuvad vastavalt ühiskonna vajadustele.
Teadlase roll ühiskonnas on muutunud väga mitmekesiseks. Peale oma valdkonna uurimistöö oodatakse ka panustamist meeskonna loomisesse ning administreerimisse, järelkasvu tagamisse juhendamise ja õppetöö kaudu, poliitikute ja ametnike nõustamisse eksperdikogudesse kuulumisega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, ka teaduse populariseerimist ja avalikkuse teavitamist. Riik on eri eesmärkidel loonud vastavad rahastusinstrumendid: teadus- ja arendusasutuste püsirahastus, teadlaste koostöö ettevõtetega, ministeeriumide valdkondlikud T&A-programmid, tõukefondide ja fookusvaldkondade rahastamise meetmed, eesti keele ja kultuuri toetamisega seotud programmid, teadustaristu toetused jne.
ETAg-i väljaantavad uurimistoetused eristuvad selgelt selle poolest, et teadlased kui oma valdkonna tippspetsialistid saavad ise vabalt valida uurimisküsimused, seejuures peamiseks raha eraldamise kriteeriumiks on rahvusvaheline teaduslik tase. See seob akadeemilise vabaduse kõrge ühiskondliku vastutusega.
Kuna teadusliku taseme hindamine on paratamatult subjektiivne, tuleb hindamisel maandada riske nii palju kui võimalik, et vältida huvide konfliktist või valedest arusaamadest tingitud kallutatud hinnangut. Rahvusvaheliselt on kombeks hindamisprotsesse ka pidevalt üle vaadata, vajaduse korral ajakohastada ja viia kooskõlla rahastuse eesmärkidega. Eestis on samuti süsteemsed muudatused aeg-ajalt vajalikud, kuigi sellega kaasneb segadust tekitav ettevalmistus, ülemineku- ja kohanemisperiood.
Siiski ei lahenda hindamisprotsessi muudatused kõrghariduse alarahastamise ja sellega seotud teadlaskonna järelkasvu, akadeemilise karjääri ebakindluse ning rahastuse killustatuse probleeme.
Eesti teadussüsteem on unikaalne. Me tahame väikse riigina olla suured teadmiste poolest. Eestis on teaduse riikliku rahastamise süsteemi viimastel aastatel edukalt korrastatud, kuid nagu elav organism, peab ka teadussüsteem pidevalt edasi arenema, arvestades nii teadlaste, teadusasutuste, ettevõtjate kui ka ühiskonna vajadusi. Selle ülimalt keerulise ja kompleksse süsteemi arengust annab põhjaliku ülevaate värskelt valminud kogumik „Eesti teadus 2022“.13
Anu Noorma on Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees.
1 Eesti teaduslepe. 9. XII 2018.
2 Tallinn call for action 2017. Statement of the Estonian Presidency of the Council of the EU.
3 Carl-Robert Puhm, Teadusrahastus tõuseb järgmisel aastal 1 protsendini SKP-st. – Postimees 29. IX 2020.
4 Strateegia „Eesti 2035“ kehtivad arengukavad.
5 Statistikaamet. (2. XII 2021).
6 Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvine majandusprognoos. 9. IX 2021.
7 Vt ka: Eesti Teadusagentuur, Teadus- ja arendustegevuse rahastamine 2022. a riigieelarve eelnõus ja riigi eelarvestrateegias 2022-2025, oktoober 2021.
8 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus. – RT I 1997, 30, 471.
9 Siret Rutiku, Õnnestunud granditaotlus peab eelkõige veenma teisi teadlasi. – Sirp 31. I 2020.
10 Teadusfoorumil „teadusEST2018“ arutavad teadlased teaduse hindamise tavasid ja unistusi. ETAg 17. X 2018.
11 Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis. ETAg 2016.
12 Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu eksperdikomisjonid 2022. a grantide taotlusvoorus
13 www.etag.ee/eesti-teadus-2022
