Robert Nerman oli silmapaistvamaid Tallinna ajaloo asjatundjaid, kõige viljakam ja põhjalikum Tallinna ajalooliste eeslinnade uurija, üks esimesi, kes nägi Tallinna puitarhitektuuris ning erinäoliste asumite terviklikus kultuuriruumis väärtust.

1978. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena lõpetanud Nerman töötas 1980. aastail Tallinna Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioonis ja seejärel toonases riiklikus projekteerimisinstituudis Kommunaalprojekt. 1991. – 1992. aastani töötas Nerman arhitektuurimälestiste uurimise ning restaureerimise asutuses AS Vana Tallinn, seejärel kuni surmani oma firmas Tallinna Eeslinna Uurimisbüroo.

Alustanud Süda-Tatari asumi ja Kalamaja ajaloo kaardistamisega, jõudis Nerman edaspidi teiste Tallinna linnaosade juurde. 1980. aastail oli ta üks esimesi, kes hakkas ajakirjanduses aktiivselt tutvustama Tallinna põliste eeslinnade arhitektuuri- ja kultuuriloolist eripära, sealhulgas võitlema puitmajade massilise lammutamise vastu. 1990. ja 2000. aastatel ilmunud mahukad ning erakordselt faktitihedad uurimused Süda-Tatari asumi, Kopli, Kalamaja, Pelgulinna ja teiste piirkondade kohta kujunesid epohhi loovaiks, sest väljapoole vanalinna jäävate alade ajalugu polnud seni kunagi nii põhjalikult ja mitmekülgselt käsitletud. Oma uurimistööd jätkas Nerman elu lõpuni, trotsides viimastel aastatel rasket haigust. Valmida jõudsid veel mitmed uurimused ka Tallinna kesklinnast kaugemate linnajagude, näiteks Lasnamäe, Kristiine ja Mustamäe ajaloo kohta. Ta oli koos Jaan Tamme ning Hardo Aasmäega ka üks kaheköitelise Tallinna entsüklopeedia (2004) väljaandmise eestvedajaid ning märksõnastiku koostaja, samuti paljude selle teatmeteose artiklite autor. Ühe viimase suurema tööna võttis Nerman osa raamatu „Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed“ koostamisest. Nerman on koostanud mitmeid ajaloolisi õiendeid, üksikute ehitiste ning hoonekomplekside muinsuskaitse eritingimusi, inventeerinud linnaosade hoonestust ja teinud muud rakendusliku iseloomuga tööd. Käsikirjad on tallel Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiivis.

Peale ajalooliste eeslinnadele on Nerman uurinud Tallinnale kuuluva Aegna saare ja Tallinna kommunaalmajanduse ning ühistranspordi ajalugu.

Peaaegu iga päev võis Robert Nermanit paljude aastate kestel kohata arhiivide ja raamatukogude lugemissaalides, foto- ja filmikogudes. Nerman korjas ka mälestusi uuritavate piirkondade elanikelt. Tema sihikindlus, põhjalikkus arhiiviallikatega töötamisel ja kirglik suhtumine oma uurimisainesesse on olnud eeskujuks paljudele noorema põlve arhitektuuri- ja kultuuriloolastele. Lisaks tõsisele ja tunnustatud tööle uurijana oli Robert Nerman ka innukas Tallinna ja ennekõike selle eeslinnade aja- ja kultuuriloo populariseerija, kes tutvustas Tallinna ajalugu laiemale avalikkusele ekskursioonidel, paljudes ajaleheartiklites, tele- ja raadiosaadetes. Tema publikatsioonide koguarv ulatub üle neljasaja. Viimasel aastakümnel kujunes Robert Nermanil välja ka edukas koostöö mitmete aktiivsete asumiseltsidega. Killukesed tema teadmistest on jäädvustatud ka näiteks Uue Maailma seltsi väljaandes „Uue Maailma lood“, ta võttis osa ka Sollnessi arhitektuurikirjastuse „Jalutaja teejuhtide“ sarja koostamisest. Kuigi ta polnud ehk alati rahul kõigi Tallinna linnaehituslike arengusuundadega ning mõnigi vajakajäämine linnapildis võis tema maksimalistlikus loomuses esile kutsuda ehk arusaamatust ja pettumustki, jäi ta teiste ajaloolaste, arhitektide ja arhitektuuri konservaatorite silmis ikka heatahtlikuks, väärikaks ning rahulikuks kolleegiks, keda ennekõike iseloomustas ääretu töövõime ja pühendumine.

Robert Nermanit on 2001. aastal autasustatud Valgetähe medaliklassi teenetemärgiga ja Tallinna vapimärgiga.

Robert Nermani ärasaatmine 7. veebruaril kl 11 Tallinnas Kaarli kirikus.

Muinsuskaitseamet

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond

ICOMOS Eesti