Näitus koosneb nii installatsioonides kui ka graafikast, millel on suur osa just tekstil. Mõned väikesed kritseldused ja märkmed räägivad teinekord rohkemgi kui arvata oskame. Spontaanse sürrealismi piirimail navigeeriv kunstnik pakub sealjuures vaatajale väga üllatavaid lahendusi. On metalli, paberit ja kirjatehnikat, millele lisavad vürtsi täispuhutud kummikindad. Need on sõrmed, mille läbi tööd on sündinud. Eks iga taies on ju ikkagi nagu oma laps.
Käesoleval aastal võttis autor osa Eesti Rahvusraamatukogus toimunud ühisnäitusest “Kiri”, mistõttu on teema talle väga hingelähedane.
Samuti olid tema taiesed väljas aastavahetusel lugemisaastale pühendatud näitusel  Võru Linnagaleriis, mille eesmärk oli kajastada kirja mitmetahulisust ja erinevaid stiile . Mõni sõna on ju alati loetavam kui teine ning tõlgendamisvõimalusi jätkub alati seinast seina. Aadress, kuhu nn “kiri” läheb, sõltub alati meist endist.