Koorijuhtide sandist olukorrast on räägitud palju. Hiljuti seadis kooriühingu esimees Hirvo Surva kahtluse alla isegi 2034. aasta laulupeo toimumise, viidates ennekõike koorijuhtide palkadele. Enamasti langebki põhirõhk just väikesele palgale, kuid ei ole vähem oluline, et tihti töötatakse ilma lepinguta või tähtajalise lepinguga, et dirigenditöö ei taga sotsiaalseid garantiisid, et töö suveperioodil on tasustamata ning et tööandjad ja isegi lauljad tihti ei mõista, et koorijuhtimine on töö, mitte hobi, ning et koorijuhiks saamise nimel õpitakse alates lastemuusikakooli algusest enam kui 15 aastat.

Olukord ei ole aga üldse lootusetu. 2019. aasta sügisel võttis noorte koori­juhtide konkursist rekordiliselt osa 22 dirigenti (võrdluseks: 2014. aastal oli osalejate arv 11), igal aastal väljub muusika- ja teatriakadeemia ustest kõrg­haritud koorijuhte ning kuigi nende arv ei ole suur, pole see ka murettekitav. Eestis on palju koore, dirigente ja koori­lauljaid, harrastuskoorid on üldiselt heal tasemel, nagu ka dirigentide väljaõpe. Lasteaia muusikatundides luuakse põhi, mis toidab koore ka tulevikus. Ning nüüd tundub, et ühe määrusega lahendatakse ka need mured, mille loetlemisest alustasin.

Koorijuhtide liit on dirigentide palga küsimusega tegelenud 2004. aastast, kui see taasasutati, ja kooriühing kauemgi. Nüüd, 2021. aasta jaanuaris jõustus Tõnis Lukase allkirjaga koorijuhtide palga­toetusmeede,¹ milleni jõuti tänu koorijuhtide liidu eestvedamisele ja koostööle laulu- ja tantsupeo sihtasutuse, kooriühingu ning rahvatantsu ja rahvamuusika seltsiga. Selle alusel makstakse edaspidi pool koorijuhtide palgast riigieelarvest, täpsemalt, kompenseeritakse pool koorijuhi [ja ka teiste laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate – toim] palga­fondist tema tööandjale. Mõistagi peavad nii helde toetuse saamiseks pingutama kõik asjaosalised, sest ranged tingimused on seatud nii dirigendile, koorile kui ka tööandjale. Samuti peab dirigendi tööandja tegema märtsikuus rahvakultuuri keskusele taotluse. Kes märtsikuus veel tingimustele ei vasta, saab uue võimaluse augustis. Sealjuures arvestatakse toetust hetkest, mil tingimused on täidetud.

Suurem osa tingimustest, nt minimaalne koorilauljate arv (16), kooritöö regulaarsus või minimaalne kooriproovi maht (90 minutit nädalas), ei tohiks enamjaolt probleeme valmistada. Tõsi, kooli mudilaskoorid, kes võtavad osa ka laulupeost, piirduvad tihti kord nädalas toimuva 45minutilise prooviga ning nende dirigendid tõesti toetust ei saa. Tingimustest kolm võivad aga olla proble­maatilised, nende täitmine võib nõuda koorijuhi, tööandja või koori­vanema lisatööd ning tõsist suhtumist, kuid ei tohiks olla ka ületamatud.

Koorijuhil peab olema kutsetunnistus

Kutsetunnistusi on koorijuhtidele väljastatud juba 2003. aastast, kuid selle aastani oli see dirigendile täiesti kasutu dokument. See ei aidanud kaasa tööle kandideerides ega ka palgaläbirääkimisi pidades. See kajastub ka statistikas. Hiljuti avaldatud statistika järgi on 800 dirigendist kutsetunnistus vaid 130-l. Näiteks eesti koorimuusika ühel lipulaeval, kooristuudiol Ellerhein on kaheksa dirigenti ning kutsetunnistust ei ole artikli valmimise ajal neist ühelgi.

Kutsetunnistuse saamiseks peab dirigent esitama koorijuhtide liidule muu hulgas oma CV ning viie aasta jooksul toimunud kontsertide kavad (aga mitte rohkem kui kümme kontserti) ja läbitud täiendkoolituste tunnistused. Võtsin minagi selle protsessi ette. Paberimajandus koos oma minevikus sobramisega võttis aega kolm õhtut, kuid ei olnud raske ja kohati oli see nostalgilinegi. Puudust ei tulnud ka motivatsioonist. Tõsi, kolleegidega rääkides selgus, et halvemal juhul võttis vanade kavade taastamine aega koguni kaks nädalat. Kui vajalikud dokumendid on esitatud, siis vaatab üheksaliikmeline kutse­komisjon need üle ning teeb otsuse. Vajaduse korral küsitakse dirigendilt lisadokumente või tuleb komisjoni esindus dirigendi kooriproovi jälgima. Siiani on kutsest ilma jäetud vaid üksikud taotlejad, näiteks üks, kes soovis taotlemise ajal alles alustada dirigeerimisõpinguid.

Kutsekomisjoni esimehe ja koorijuhtide liidu esimehe Heli Jürgensoni sõnul aitavad kutsetunnistused tööturgu korrastada: kui kutsetunnistus on võimalikult paljudel dirigentidel, siis on ka selgem ülevaade, missuguse hariduse ja kompetentsiga dirigendid üldse kooridega töötavad. Kutsetunnistuse suurim eelis on, et see kohustab dirigente osalema täiendkoolitustel. Heli Jürgenson tõi näite, et keegi ei tahaks, et teda opereeriks kirurg või raviks arst, kes pole päevagi pärast ülikooli õppinud. Täiendõpe aitab dirigentidel nii areneda kui ka vormi hoida. Täiendõppevõimalusi Eestis jagub, näiteks iga-aastane kooriühingu seminar-laager ja kooriühingu kaudu tellitavad mentorkooli­tused, dirigentide koolitusi korraldavad ka rahvakultuuri keskus ja Tallinna ülikool.

Heli Jürgensoni sõnul on kutse taotlejate hulk viimastel nädalatel tänu palgatoetusmeetmele hüppeliselt kasvanud. Tähelepanuväärne ja rõõmustav on tema sõnul aga see, et kutsetunnistust on koorijuhtidelt hakanud nõudma ka tööandjad – et saada palgatoetust. Kutse­tunnistuse saavad soovi korral ka Otsa kooli, Elleri kooli ning muusika- ja teatri­akadeemiat lõpetavad koori­juhid, kui kool kutsub õpilase initsiatiivil mõne kutsekomisjoni liikme tema kontsert­eksamile. Tõsi, muusika- ja teatriaka­deemia lõpetajale on selline käik tasuline. Kõik see näitab siiski, et ilmselt juba õige varsti on kutsetunnistuse omamine ja tänu sellele ka regulaarne enesetäiendamine iseenesestmõistetav.

Koorijuhiga peab olema sõlmitud tööleping

Seejuures peab tööleping kehtima vähemalt kalendriaasta lõpuni, s.t koorijuhti ei tohi jätta suvepuhkuse ajaks lepinguta, nagu on praegu levinud praktika. Ka töölepingu nõue on arusaadav. Ikka veel makstakse paljudele koorijuhtidele ümbrikupalka või hüvitatakse kütuse­tšekkide alusel nende erasõidud, ehkki ka see on ebaseaduslik. Kõige kurvema stsenaariumi kohaselt tasustatakse dirigendi tööd lihtsalt lillede ja kommikarbiga, nagu Heli Jürgenson on ikka ja jälle kujundlikult väljendanud. Õnneks on sellised kogemusi järjest vähem ning hiljutise Praxise uuringu järgi töötab koguni 62% kollektiivijuhtidest (uuringus osalesid koorijuhid ja tantsujuhid) juba töölepinguga (paljud neist küll tähtajalisega).² Sellegipoolest on palju koore, kus koorijuhtidel on käsundusleping, mis kehtib septembrist maini. Kuigi käsunduslepingu puhul tasutakse ka tööjõumakse, jätab säärane leping koori­juhid vanemapalgata ning suvel rahata ja tervisekindlustuseta. Eriti haavatavad on käsunduslepinguga dirigendid olnud koroonaolukorras. Kuna koor eriolukorras tegutseda ei saanud, lõpetati 2020. aasta kevadel paljud lepingud. Puudulikud sotsiaalsed garantiid on palgatoetusmeetme töögrupi liikme koorijuht Kaie Tanneri sõnul põhiline probleem, mida tahetakse selle meetmega lahendada.

Facebooki grupis „Koorivanemad“ on kõige rohkem arutelu tekitanud just töölepingu nõue. Enim kardetakse bürokraatia kasvu ning vajadust kaasata senisest rohkem raamatupidaja. Samuti lisanduvad töölepingu puhul mõned kohustused, millest on lähemalt kirjutatud portaali Tööelu artiklis „Laulu- ja tantsupeo meetmest“.³ Näiteks tuleb määrata potentsiaalne esmaabi andja ja teha töökeskkonna riskianalüüs, mis koori proovisaali puhul ei pea küll olema põhjalik ning mida ei pea ka tõenäoliselt hakkama muutma.

See kõik on pigem tühine, kui koorijuhi tööandja on kool, kohalik omavalitsus, kogudus või mõni muu asutus, sest nemad on töölepingute sõlmimise ja sellega kaasnevate kohustustega harjunud. Samuti pole see probleem, kui koor tegutseb MTÜna, kuid palka maksab (ja ka lepinguga tegeleb) kohalik oma­valitsus. Rohkem probleeme võib, aga ei pruugi, asjaajamine tekitada siis, kui koor ja ühtlasi koorijuhi tööandja on iseseisev MTÜ. Kaie Tanneri sõnul on keeruline see, et on palju nüansse, mis tuleb nüüd koori juhatusel endale selgeks teha. Olukord on uus ja see tekitab segadust. Ometi, kui koor tegutseb MTÜna ja on sõlminud siiani oma dirigendiga käsunduslepingu, on bürokraatia ja maksude maksmine neile varasemastki tuttav, nagu ka kohustus teha koostööd raamatupidajaga, et esitada kord aastas majandusaasta aruanne.

Sellegipoolest on korduvalt küsitud, kas palgatoetusmeetmes oleks võidud aktsepteerida ka käsunduslepinguid, kas või ajutiselt üleminekuperioodiks. Kaie Tanner ütles, et kooridele tuldi vastu, tehes 2021. aastal kaks taotlusvooru. Kui koor ei saa või ei soovi millegipärast märtsiks töölepingut sõlmida, on neil mitu kuud lisaaega ja võimalus teha uus taotlus augustis. See annab ka võimaluse lõpetada praegune hooaeg kehtiva lepinguga ning alustada uut juba töö­lepinguga. Käsunduslepingute lubamine kaotaks aga palgatoetusmeetme põhieesmärgi – sotsiaalsed garantiid.

Omaette teema on koorijuhi kohustuslik põhipuhkus. Kultuuriministri määruse alusel laieneb toetus ka puhkuserahale, kui puhkuse pikkus on vahemikus 28–56 päeva. Mitmed koorid peavad aga suvel kolm kuud järjest pausi, mille jooksul ei tasu lauljad ka liikmemaksu. Lahendusena on pakutud välja, et 56 päeva oleks koorijuhil tasustatud puhkus ning ülejäänud päevad palgata puhkus. Selle lahenduse puudus seisneb selles, et palgata puhkus tuleb igal aastal uuesti kokku leppida ning mõlemad osapooled peavad sellega nõus olema. Õnneks tegutsevad paljud koorid osaliselt ka suvel, tehes laagreid, andes kontserte või esinedes aktustel ka näiteks juunikuus.

Koorijuhi tunnipalk peab olema vähemalt 15,50 eurot

Täpsemalt peab koorijuhi akadeemilise tunni ehk 45 minuti brutopalk olema vahemikus 15,50–31 eurot. Seejuures arvestatakse ainult kontakttunde ehk koorijuhi tööd kooriproovis. Paljudele dirigentidele tähendab see, et nende palk tõuseb ning mõnikord lausa nii palju, et ka koor peab toetusele vaatamata omaosalust suurendama. Eriti suur võib muutus olla neil, kes siiani maksid ümbrikupalka, kuid tahavad nüüd toetusest osa saada. Samamoodi võib aga omaosalus suureneda ka nendel kooridel, kes on siiani korralikult makse maksnud. See võib olla suur probleem, sest taotluse esitamise ajaks märtsis peavad tingimused, sh palga alammäär, olema täidetud. Toetusraha laekub aga alles mais või juunis. Sinna vahele jäävad paar kuud tuleb kuidagi üle elada, kuid eriti koroonaolukorda arvestades võib kooride rahaline seis olla väga vilets.

On tõenäoline, et vähemalt alguses näevad koorid vaeva, et küündida alampiirinigi. Kui koorijuht juhataks viit koori viiel õhtul nädalas ning ühe proovi pikkus on 180 minutit, tähendaks see koorijuhile brutopalka umbes 1300 eurot kuus. Võrdluseks: Praxise uuringu järgi jäi 2019. aastal koguni 36% Eesti koorijuhtide netokuupalk vahemikku 51–100 eurot. Kui selline koorijuht töötaks viie kooriga ja teeks proove igal õhtul, ei ületaks tema kättesaadav summa ikkagi 500 eurot kuus. See näitab, et vähemalt teoreetiliselt on palgatoetusmeetme toel tõesti nüüd võimalik olla täiskohaga harrastuskooridirigent.

Karin Kuulpak on üks vähestest, kes midagi sellist praktiseerib. Ta on koguni kuue koori dirigent (kolme koori ainus dirigent) ja kui viiruspiiranguid ei oleks, siis teeks ta seitse proovi nädalas. Aga praegu ei piisaks sellest isegi äraelamiseks. Seetõttu võttis ta ette midagi uskumatut: ta kandideeris Kiili kunstide kooli õppealajuhatajaks ning osutus valituks, kuid ei loobunud ühestki koorist. „See on juhtunud suurest armastusest erialase töö vastu,“ kommenteerib Karin olukorda, kuid lisab siiski, et praegu on ta noor ja entusiastlik, kuid ei ole kindel, kas ta suudab kümne aasta pärast samamoodi jätkata. Palgatoetusmeetme abil oleks ta palk selline, et ta ei peaks tingimata kooride kõrvalt mujal töötama. Kuid sedavõrd kummalise päevakavaga elu ta siiski ette ei kujuta.

Täiskohaga dirigenditööl on siiski veel üks takistus. Kooriühingu andmetel on Eestis 1364 koori kohta 866 koorijuhti. Tõsi, üle poole dirigentidest töötab koolides ning nende töökoormuse moodustavad enamasti nagunii muusikatunnid. Sellegipoolest ei jaguks kõigile 4–6 koori. Paljudele ongi sobivam selline töökorraldus, kus päeval tehakse põhitööd ja ühel või kahel õhtul tehakse lisaks kooriproove, mis oleks tõesti tõsiselt­võetav ja õiglaselt tasustatud lisatöö. Kindlasti ei muutu töö iseloom koolikoore juhatavatel muusikaõpetajatel ja kirikute koorijuhtidel-organistidel, kuid palgatoetusest saavad osa nemadki, kui teevad töölepingu juurde lisa, kus on ära märgitud kooriproovide maht.

Osaledes infopäevadel ja temaatilistel koosolekutel on Karin Kuulpak ennast palgatoetusmeetmega hästi kurssi viinud. Hiljuti sai temagi kutsetunnistuse, kuid palgatoetuse tingimustele vastab praegu vaid üks tema kuuest koorist, sest mujal on tal käsundus­lepingud. Nüüd tegeleb ta järgemööda sellega, et saaks ka teiste kooride juures töölepingu. Kuulpak tõdeb, et kuna koorid praegu proovi ei tee ega esine, on veider minna tööandjate juurde nõudma töölepingut ja palgatoetuse taotlemist. Mõnda tööandjat ei ole ta ammu näinud ja tegelikult tahaks selle asemel olla hoopis tänulik, et palk on hoolimata seisma jäänud koorielust säilitatud.

Tasub mainida, et koorijuhtide liit, kooriühing, kammerkooride liit ja rahva­kultuuri sihtasutus on teinud palju teavitustööd, et julgustada koorijuhte toetuse saamise nimel tegutsema ning lahendada koorides tekkinud küsimusi, muresid ja segadust. Korraldatud on info- ja motivatsioonipäevi ning videokoosolekuid, selgitusi on jaganud raamatupidaja. Koorijuhtide liidu veebisaidil on üksikasjalik info toetuse taotlemise ja tingimuste täitmise kohta ning isegi näidistööleping, mille koorid saavad edukalt oma lepingu aluseks võtta. Samuti saab sealt lugeda nii kõnealust määrust kui ka selle seletuskirja. Kooriühingu veebisaidil on välja toodud korduma kippuvad küsimused koos vastustega. Eespool mainitud Facebooki lehel on palgameetme tingimuste üle tekkinud terav arutelu, kus on küsimustele põhjalikke vastuseid andnud nii Kaie Tanner kui ka koorijuhtide liidu juhatuse liige Allan Tamme. Siiski vajab olukorraga tutvumine aega ning pingutustest hoolimata leidub lõpuks ikka neid, kes ei ole toetusest kuulnudki või ei oska aimata, et see teda üldse puudutab. Loodetavasti on neid lõpuks vähe. Ning loodetavasti dirigendid, koorivanemad ja tööandjad mõistavad, et toetusmeede on nende kõigi huvides.

1 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord, Riigi Teataja 15. I 2021. https://www.riigiteataja.ee/akt/115012021011

2 Jane Ester, Märt Masso, Kaupo Koppel, Maris Vainre, Merlin Nuiamäe, Juhendajate sotsiaalse kaitstuse ja kollektiivide finantsmajandusliku olukorra analüüs. Praxis 2018–2019. http://www.praxis.ee/tood/­juhendajad_kollektiivid/

3 Laulu- ja tantsupeo meetmetest. Tööelu, uuendatud 3. II 2021. https://www.tooelu.ee/et/Tegevusalapohisedjuhendmaterjalid/Laulu-ja-tantsupeo-meetmetest