Riho Pätsi Koolimuusika Fond austab uusi laureaate

5 minutit

Täna annab Riho Pätsi Koolimuusika Fond juba kaheksandat korda laureaaditiitli silmapaistvale muusikaõpetajale, instrumendiõpetajale, heliloojale, muusikapedagoogika uurijale ja koolimuusika edendajale. Need on valdkonnad, mida hõlmas Riho Pätsi enda laiahaardeline muusika-alane tegevus. Seekord on laureaaditiitli ning koos sellega ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärgi ja stipendiumi (15 000 krooni) pälvinud Tallinna Õismäe  Humanitaargümnaasiumi muusikaõpetajakoorijuht Koidu Ilmjärv, tšellopedagoog Mart Laas, helilooja Mart Siimer, Tallinna ülikooli muusikaosakonna juhataja Tiina Selke ning Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri asutaja ja selle peadirigent Jüri-Ruut Kangur. Meenutame, et Riho Pätsi Koolimuusika Fond asutati 26. juunil 2002. aastal, asutajaiks nende institutsioonide esindajad, millega koolimuusika rajaja, helilooja, uurija, publitsisti ja  koorijuhi Riho Pätsi (1899–1977) elu ja tegevus oli tihedalt seotud: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna ülikool, kirjastus Koolibri, Eesti Raadio ja Eesti Muusikaõpetajate Liit.

Fond seadis oma sihiks jäädvustada prof Riho Pätsi mälestus ja teadvustada tema elutööd tänapäeval. Seda eesmärki on teeninud ka temanimeliste auhindade andmine Riho Pätsi mantlipärijatele. Koidu Ilmjärve tegevus muusikaõpetajana  on olnud edukas juba aastaid, kolleegide hinnangul on see loominguline, laiahaardeline ja tulemuslik. Tema juhatatud koorid on silma paistnud oma hea tasemega, mis on neile laulupeoeelsetel aastatel kindlustanud kõrge kategooria. Ka on tema õpilased edukalt osalenud mitmel üleriigilisel lauluvõistlusel nii Tallinnas kui ka Alo Mattiiseni festivalil Jõgeval. Teenekal pedagoog-metoodikul, keda 2005. aastal tõsteti esile aasta õpetaja tiitliga, on jätkunud  energiat koostööks mitmete institutsioonidega nii kodu- kui välismaal. Ta on kuulunud üleriigiliste muusikaolümpiaadide ettevalmistamise töögruppi, mis toimib koostöös Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja EM TAga.

Üldhariduskooli kõrval on Ilmjärv suure pühendumisega aidanud kaasa musitseerimisvõimaluste loomisele hariduslike erivajadustega lastele: tema eestvõttel on ilmunud rahvusvahelise töögrupi koostatud pilli- ja noodiõpetust käsitlev  „Figuurnoodi õpik-laulukogumik”. Selle aasta kevadest on ta ühtlasi juhtinud Eesti, Soome ja Läti ühisprojekti „Muusika kõigile”. Meenutame, et eelmistel aastatel on muusikaõpetajatest sama tunnustuse pälvinud Lydia Rahula, Maimu Muttik, Tiiu Schüts, Heli Sepp, Eve Eljand, Syrle Eesik ja Rutt Ridbeck. Eesti muusikaakadeemia kompositsiooniosakonna õppejõud Mart Siimer on loonud arvukalt koori- ja ka instrumentaalteoseid.  Tema koorilauludest, mis on kõlanud üld- ja noorte laulupidudel, on eriti populaarsed „Homme” ja lastele loodud „Mis on mõisa metsa taga”. Tema uuemast loomingust on enim tähelepanu väärinud kantaat „Lapsed vaatavad maailma pääle”, mis toodi esiettekandele tänavu märtsis. Heliloojatest on Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaadiks varem valitud Olav Ehala, René Eespere, Piret Rips, Rein Rannap, Tauno  Aints ja Tõnu Raadik. Kui 2008. aastal pälvis instrumendiõpetaja valdkonnas laureaaditiitli tšellopedagoog Laine Leichter, siis sel aastal anti see tema õpilasele Mart Laasile. Laas on Tallinna muusikakeskkooli tšellopedagoog ja EM TA interpretatsioonipedagoogika instituudi lektor, kelle õpilased paistavad silma kõrge muusikalise ja tehnilise ettevalmistuse poolest.

Paljud neist on saanud auhindu üleriigilistel ja rahvusvahelistel  konkurssidel. Näiteks on tšellomuusika päevadel Tartus ning Kuressaare festivalil olnud igal aastal tunnustatute seas ka tema õpilasi. Oma pedagoogikogemusi on Laas jaganud paljudel seminaridel, andnud konsultatsioone meie muusikakoolides ning esinenud lahtiste tundide ja ettekannetega Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu ja EM TA teaduskonverentsidel. Aastatest 2002 on instrumendiõpetajatest laureaadiks saanud Aavo Ots, Maigi Pakri, Leelo  Kõlar ja Laine Leichter. Tiina Selke on viimasel kümnel aastal andnud tähelepanuväärse panuse muusikapedagoogikaalasesse uurimistöösse. Tema eestvõttel on Tallinna ülikoolis korraldatud rahvusvaheline konverents „The Changing Face of Music Education” (2004, 2009), kus peaettekandjateks on olnud maailma tuntumad uurijad nagu J. A. Sloboda, D. J. Elliott, K. Swanwick jt. Selke uurimuslik tegevus tipneb 2007. aastal kaitstud doktoritööga „Suundumusi eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses”, samuti on ta avaldanud artikleid rahvusvahelise levikuga publikatsioonides ja esinenud rahvusvahelistel konverentsidel. Teadusliku uurimistöö vallast on varem tunnustatud Heino Rannapit, Imbi Kulli, Maia Muldmad, Maie Vikatit ning innovatiivsete muusikaõpikute autoreid Monika Pulleritsu ja  Liivi Urbelit. Jüri-Ruut Kangur on teinud suure töö Üleeestilise Noorte Sümfooniaorkestri asutaja ja dirigendina.

Orkester, kus mängivad nii muusikakoolide õpilased kui ka EMTA üliõpilased, on osalenud paljudes koostööprojektides lasteja noortekooridega, tippsolistide ja -dirigentidega, pälvinud tunnustuse nii Eestis kui välismaal. Dirigent juhatab ka Nõmme muusikakooli kammerorkestrit, mille tegevus on  samuti ulatunud rahvusvahelisele tasandile: mullu osaleti festivalil Lõuna-Aafrika Vabariigis, sel suvel saatis orkestrit edu Euroopa kontsertturneel. Kangur oli X noorte laulupeo „Ilmapuu” noorteorkestrite liigijuht ja juhatab noorteorkestreid ka 2011. aasta laulupeol. Varem on koolimuusika edendajatena laureaadiks saanud Taavi Esko, Külli Tüli, Inge Raudsepp, Ene Üleoja, Ene Kangron, Maret Oja, Külli Puhkim, Ave Kumpas, Ülle Raud, Thea  Paluoja, Eve Viilup ja Aarne Saluveer. Lisaks laureaatide tunnustamisele on fond osutanud kaasabi muusikahariduslike projektide elluviimisel. 2006. aastal avati Tallinna ülikoolis Riho Pätsi nimeline auditoorium, mille fond aitas sisustada uhiuue Estonia tiibklaveri ning Orff-instrumentaariumiga, eelmisel aastal anti välja topelt-CD Riho Pätsi heliloominguga ning 2010. aasta märtsis korraldatakse Tallinna ülikoolis tema loomingule ja tegevusele  pühendatud rahvusvaheline konverents „Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev” (vt ka veebilehte www.tlu.ee/pats).

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp