14. märtsil, emakeelepäeval selguvad Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Paljusid on üllatanud, et kandidaatide seas ei ole Kristiina Ehini luulekogu „Janu on kõikidel üks“. Sama eepilise haardega kogu, mis mõtestab sügavuti eelkõige just Eesti ajalugu ja eesti pärimust, ei ole aastaid ilmunud. Võib-olla viimati oli selleks Krulli „Kui kivid olid veel pehmed“. Ehini luulekogus on piisavalt luuletusi, mis on sündmused iseeneses ja kestavad kindlasti üle aegade kauemgi. Mõned näited: „Meie“, „Kui Siegfried alles taltsutas“, „Minu suguvõsa naised“, „Jutusta mulle maailma ajalugu kümne lausega“, „Minu suguvõsa mehed“, „Lihtne eestlane“.

Üks žüriiliige, Joosep Susi, on kirjutanud teistkümnendate luuleülevaates: „Kõige populaarsemad autorid on need, kes nn professio­naalsete luulelugejate huvikeskmesse ei tarvitse kuuluda (Kristiina Ehin, Doris Kareva)“ (Vikerkaar 2020, nr 10-11). Pigem julgen arvata, et ei ole professionaalseid luulelugejaid, kes ennast osutatud autorite loominguga kursis ei hoia. Susi luuleanalüüs on Vikerkaare ülevaates hoolimata väiksest mahust väga tihe ja asjatundlik, sellele on raske midagi ette heita. Näiteks siiretevahelise pinge peale rõhub Ehini luule tõesti vähem kui mõnel teisel tänapäeva autoril, fs-il või Sveta Grigorjeval, kelle loomingu Susi välja toob. Siiski ei saa päris õiget pilti viimase aja luuleilmast, kui Kristiina Ehini luule kõrvale jätta.

Ning nüüd see tuli – kulka preemia nomineerimata jätmisega antigi justkui kinnitav sõnum, et kui eesti inimene, luulelugeja juba mingisugust luulet armastab, siis „professionaalne luulelugeja“ pöörab sellele selja. Kas tõesti? Niisugune suhtumine tundub ennatlik ja lühinägelik.

Jah, luule valdkonnas nomineeritute hulgas on eelistatud esile tõsta uusi tulijaid nii nagu ka Susi analüüsis. Miks mitte. Ka nii võib. Veel jääb aga silma meestekesksus. Jällegi, need on head autorid. Kahjuks lihtsalt paistab luuletulevik kriitika niisuguse suundumuse järgi sellevõrra naistevaesem.

Ma ei arva, et kulka preemia peaks tingimata minema kogule „Janu on kõikidel üks“, kuid soovinuksin seda näha kuue parima seas. Kokkuvõttes on siiski suurem asi, kui auhind läheb autorile, kes seda varem saanud ei ole. Pöidlad pihku.