Rein Ruutsoo otsib meie raamatust üldistusi, ütleb isegi ette, millistele järeldustele me oleksime pidanud jõudma, milliseid küsimusi püstitama. Kõige kahetsusväärsem on see, et Ruutsoo ei suuda tuua esile mitte ühtegi sellist asja, mida soomlased on hindavalt esile tõstnud ja autoreid kiitnud. See räägib sellest, et ühiskond siin- ja sealpool Soome lahte on erinev, ning meil on end raske asetada Soome lugeja rolli. Aga see kõneleb ka autorite kui ajaloolaste ja retsensendi kui sotsiaalteadlase erinevast arusaamast asjadest. Esiteks oli meil vaja selgitada ja seletada mitmeid NSVL-NLKP siseprobleeme, et lugeja mõistaks NSVL-Soome suhteid nende dünaamikas, ning eristada näilist olemuslikust. Soome välisminister Tuomioja hindas oma koduleheküljel meie raamatut positiivselt nimelt tollest aspektist ning soovitas tugineda seal esitatud materjalidele, kui jutt on nähtusest nimega ?soometumine?.
Raamatus on esitatud arvestataval määral uut, nii fakti- kui muud teavet KP-KGB Soome-suunalise tegevuse kohta. Tihti piisab teadlasele vähesestki uuest teabest, et tekib vajadus ajaloomosaiik teistmoodi kokku seada, korrigeerida näiteks Soome-NSVLi suhete seniseid käsitlusi. Ma ei usu, et Soome ajaloolased saaksid Soome-NSVLi suhteid aastatel 1945 ? 1991 uurides ignoreerida meie väikest raamatut.
Rein Ruutsoo pahandab, et raamatu lisadesse on topitud infot Afganistani sõja kohta ning igasugu muud pahna. Kuid loomaaias käies tuleks peale pudulojuste märgata ka elevanti. Meie raamatu lisade kõige väärtuslikumad osad on nimelt Moskva KGB analüütilised ülevaated Soome operatiivolukorra kohta aastatel 1968 ja 1989. Neis avaldub hästi Moskva tegelik hoiak Soome ja soomlaste suhtes. See unikaalne materjal on tehtud esmakordselt soomlastele soome keeles kättesaadavaks.
Minu kaasautori kinnitust mööda on meie raamat leidnud Soomes vaid positiivset vastukaja. Rein Ruutsoo nimetas mind arvustuses arengupeetusega staa?ikaks parteiajaloolaseks. Mina siinkohal teda jälle kongeniaalseks sotsiaalteadlaseks. Selliste aunimetustega, mida Eestis kahjuks harva jagatakse, ongi tore kevadele vastu minna. Veel kord tänu Rein Ruutsoole Eesti-Soome suhete üle mõtisklemise eest. Kohtumisel tänu loomulikult ka kättpidi.