Oluline lõik tema pärimuskultuurialasest tööst ja saavutustest on seotud laulupidudega. Ta alustas 1967. aastal rajooni laulupidude korraldajana. Koos ajaloolase Tiiu Ojaga tegi ta kindlaks, et 1855. aastal toimunud Põlva laste laulupüha on eesti laulupeoliikumise esimene teadaolev alusepanija. Sellele olulisele tähtpäevale pühendati 2005. aastal üleriigilise tähendusega  konverents ja laulupidu. Rein Vill oli üks nende peakorraldaja, tema sellealase tegevuse  krooniks sai raamatu “Põlva laulupeod 150” (2006) koostamine ja väljaandmine. Kõige selle tunnustuseks pälvis ta käesoleval aastal Põlvamaa Teenetemärgi.

1990. aastate alguses toimusid Põlvas mitu aastat järjest Rein Villa korraldamisel täiskasvanute harrastusteatrite ülevaatused. Nendest kasvas 1997. aastal välja harrastusteatrite riigifestivalide traditsioon.  

1995. aastal taastas Rein Vill koos mõttekaaslastega Põlva Rahvahariduse Seltsi, mis hakkas kandma Jakob Hurda nime. Rein Vill oli ka üks Eesti Kultuuriseltside Ühenduse asutajaid ja aktiivne  liige.

Rein oli terase pilguga vaatleja, jälgija ja talletaja. Alati oli ta ideedest tulvil, täis hakkamist neid ellu viia. Eestimaa kultuuriüldsus ei unusta Reinu, sest oma elu ja tööga on ta meie kultuurilukku jätnud igavese jälje.