Ainult see ei oleks mind vastama ärgitanud. Ei taha ka targutada teemal, milleks õpikuid kirjutatakse ja kas need saavad-võivad-peavad kajastama teaduse viimast sõna. Kas hea õpik on absoluutne või suhteline mõiste. Kas tuleks arvestada olukorraga, milles meie ajalooõpetus konkreetsel ajahetkel on, õpetajate valmisolekuga kõigega kaasa minna ? või ei tuleks? Kas lisada uut nii seisukohtade kui metoodika osas korraga palju või järk-järgult? Jne.
Kus on jaburus?
Lang ja Kriiska on kahjuks kiskunud üksikuid lausekatkeid kontekstist välja ning riputanud neile külge suvalisi väiteid.
Esiteks: ?/?/ Pulli asula on neil dateeritud 11 000 aastat tagasi ja sama vanaks on peetud ka Balti jääpaisjärve, luues nii olukorra, kus Pulli inimesed pidid elama paarikümne meetri sügavusel jääjärve vee all. Teadmine, et aja mõõtmiseks on olemas erinevaid süsteeme /?/ peaks olema elementaarne /?/.?
Lk 6 on tõesti kaks kaarti: Läänemeri ja selle ümbrus Balti jääpaisjärve ajal u 11 000 aastat tagasi ja pärast Joldiamere teket u 10 200 aastat tagasi. Seletuses on muu hulgas öeldud, et ?/?/ 8213. aastal e Kr murdsid Balti jääpaisjärve veed üle Kesk-Rootsi välja maailmamerre. /?/ Selle sündmuse täpne toimumisaasta on välja arvutatud viirsaviladestuste järgi.? Lk 7: ?Vanim tuntud asulakoht Eesti alal leiti Pärnu jõe ääres Pullis ja seda dateeritakse aastatesse 9000 ? 8550 e Kr /?/. Viimastel aastatel on arheoloogid varasemaid radiosüsiniku meetodil saadud dateeringuid muude meetodite abil täpsustanud (kalibreerinud) ja paljud leiud on osutunud arvatust oluliselt vanemaks.?
Kus on ?jaburus?? Kas üks ajaloolane peab hakkama õpetatud arheoloogidele selgitama, et Balti jääpaisjärve veetase kõikus, ja et just enne Billingeni katastroofi, u 10 500 aastat tagasi, tõusis see märgatavalt, ujutades üle maismaa-alad kuni Sakala kõrgustiku ja Pandivereni?
Teiseks: ?On küll täiesti arusaamatu, kuidas kiviaegsete inimluude järgi saab järeldada, et ?kammkeraamika hõimude liikmed? olid ?tõmmud? ja ?kergelt pilukil silmadega?.?
Metoodika ja metodoloogia
Ka minule on arusaamatu, kust arheoloogid seda võtnud on. Kirjutasin: ?Luuleidude põhjal on arvatud, et kammkeraamika hõimude liikmed olid üsna lühikesekasvulised ja tõmmud, laiade põsesarnade, lameda näo ja kergelt pilukil silmadega. /?/ Viimase aastakümne geneetikauuringud on taolised väited kahtluse alla seadnud.? (lk 9). Lehekülg hiljem: ?/?/ mõne üksikleiu ja paari rekonstruktsiooni põhjal on ulatuslike järelduste tegemine vähemalt kahtlane.?
Kolmandaks: ?metoodikaga? peab kursis olema (tänini oli teadustööl metodoloogia, metoodika oli õpetamisel), ja rehielamu ei kujunenud välja muinasajal, ja Suurest rahvasterännuajast võiks aimu olla, ja kirjalikke allikaid tervete rahvaste rännu kohta ei saa uskuda, ja Jordanes kirjutas oma Getica gootide IV?V sajandi tegemistest ?mitusada aastat hiljem? ehk VI sajandil ja pealegi Bütsantsi keisrikoja tellimusel (kes oli millegipärast väga huvitatud gootide hiilgava mineviku ülistamisest, ehkki nendega parajasti sõdis), mistõttu teda ei saa tõsiselt võtta, ja me kandsime gootide impeeriumi kaardile.
Kõigepealt rehielamust. Lk 25: ?Eestlaste koduks hakkas kujunema rehielamu, milles olid ühe katuse alla ühendatud elu‑, töö- ja viljakuivatusruumid.? Kas ei hakanud või? Kas muinasaja lõpu suitsutuba või -tare ei olnudki ühtlasi nii elamu kui rehi, nii elu- kui tööruum?
Suur rahvasterändamine jmt. Lk 18: ?Võimalik, et eestlasedki sattusid mõneks ajaks gootide võimu alla ning vabanesid tänu hunnide tulekuga (dateeritud a-ga 375) alanud Suurele rahvasterändamisele /…/. Suure rahvasterändamise ajal rändasid ringi /…/ vallutatud maade rahumeelse paikse elanikkonnaga võrreldes üpris väikesed inimrühmad.?
Allikaid on
Jordanist peetakse ajalooteaduses usaldusväärseks. Ka pole meie esimesed, kes on markeerinud gootide impeeriumi võimalikke piire; kahtlejad võiksid teaduslike ajalooatlastega lähemat tutvust teha. Kolmveerand sajandi eest ei maetud Eesti arheoloogias maha mitte ?gooti teooria?, vaid hüpotees gootide ?läbirändest?.
Neljandaks: 534 alanud ökoloogiline, demograafiline jne katastroof polevat jätnud ?ühtegi jälge? ei kirjalikesse allikatesse ega rahvaluulesse. Rahvaluules on Lang ja Kriiska kindlasti kompetentsemad, ent kirjalike allikate osas pean neid kurvastama. On selliseid allikaid. Lausa kümneid, kogu Euraasiast, Põhja- ja Kirde-Aafrikast veel takkapihta.
Mida siis Langi ja Kriiska ?teadusliku?, ?andmetega kooskõlas oleva?, ?loogiliselt sidusa?, ?ilma vasturääkivusteta? ja ?põhimõtteliselt võimaliku? ?tõlgenduse? kohta arvata?
Äkki on neil õigus ? äkki ei ole nad tõesti ajaloolased?