TTÜ aastad on kujutatud tõepäraselt, meil oli tookord tõesti esimest korda võimalus kasutada maailmas tipptasemel tark- ja riistvara. Olime rõõmsad saavutuste üle ja kui pärast mikroskeemi tutvustamist rahvusvahelises ajakirjas TTÜsse helistati ning tunti huvi litsentseerimise vastu, siis meile tegi see vaid heameelt. Need ajad muutusid ja kompetentsikeskuste faasis oli oluline ühendada teadustöö kohalike firmadega. Kahjuks ei olnud tookord mõlemal pool veel piisavalt kriitilist massi ning elektroonika projekteerimise firmades sai palju tehtud põlve otsas ja kiiresti.
Praegustele inseneridele on kindlasti huvitav lugeda ka salajase loa, nn dopuski vajadusest Tallinna raadioelektroonika konstrueerimisbüroos. Ka TTÜ käest nõuti allkirja, et me ei kasuta projekteerimistarkvara relvade tootmiseks, samuti pidid kõik programmide õpetused olema kinniste uste taga. Krooni tuleku aastal, kui labori tegime, tuli teha ka turvaanalüüs ning asetada TTÜ teisele korrusele koodlukud. Raimund ei puuduta seda osa, kuid usun, et tal oli seesama tuttav tunne, kui võrdles neid aastaid „Kabareega”.
Sama labori komplekteerimise juures meenub seik, kui Raimund ei kartnud otsust vastu võtta. Kuna projekt tuli sisse täpselt koos kroonile üleminekuga, siis ei julgenud TTÜ raamatupidamine kohe asja üle võtta, nii tuligi paljud otsused teha otse partnerülikoolide raamatupidamise kaudu. Algses plaanis oli kaks arvutit ja projekteerimistarkvara. Pakkusin siis välja variandi, et ostame ühe võimsama arvuti (1992, Sun/IP X, 32 MB mälu!) ja kasutame tööjaamadeks PC tüüpi arvuteid Linuxi vahendusel. Kui praegu on see tavapärane, siis paarkümmend aastat tagasi ei oldud nii tehtud ning kui asi oleks tuksi läinud, siis oleks pidanud raha tagasi maksma. Raimund lubas, arvutid osteti ja pärast pusimist oli meil kahe töökoha asemel viis ning võimsam keskarvuti. Huvilistel oli ikka vaja aeg kinni panna, aga järjekord lühenes tunduvalt. Kui kontrollid tulid vaatama, saime selle eest kiita.
Nüüdseks on ajad muutunud. X-vara, millega projekteerida sama suuruse ja kiirusega kiipe, on praeguseks tasuta allalaetav võrgust. Samuti on TTÜ laboris mitu järku võimsam masinapark ning avatud ligipääs peenele tehnoloogiale läbi Euroopa räniköökide ning ülikooli koostööprogrammi Europractice. Paljude põhjuste koosmõjul, mida Raimund puudutab raamatu teaduspoliitika osas, lähevad inimesed, kes võiksid neid riistu kasutada, siit kahjuks minema.
Reisikirjeldustest kumab läbi elurõõmu. See on samuti üks olulisemaid asju, mille ma Raimundiga koostööst ellu kaasa võtsin. Tee kõvasti tööd ja tunne siiralt rõõmu, kui asjad korda lähevad. Ennast petta pole võimalik ja mõlemad osad peavad olema ehtsad – nii siiras rõõm kui ka asjade korrasolek.
Soovin seda Raimundile edaspidiste aastate ja uute saavutuste jaoks.