4.-6. maini leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusikafestival, kus võõrustaja EMTA kõrval osalevad külalistena Jāzeps Vītolsi nim. Läti Muusikaakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia,  Moskva Riiklik P. Tšaikovski nim. Konservatoorium, Gdanski Muusikaakadeemia ja Rostocki Muusika- ja Teatrikõrgkool. 

Festivali põhiideeks on anda noortele interpreetidele võimalus esineda konkurentsivabas ja sõbralikus õhkkonnas – kõige olulisem on koosmusitseerimise rõõm ja ansamblimäng. Üles astuvad parimad ansamblikoosseisud, mis varieeruvad klassikalistest klaveriduodest ja keelpillikvartettidest mitte ehk nii traditsiooniliste kaasaegsetemate kooslusteni välja. 

Ansamblite juhendajaiks on kammermuusikamaailmas tuntud ja kogenud õppejõud – nimetagem siinkohal ära Moskva konservatooriumi professori Aleksander Bondurjanski ning Leedu muusikaakadeemia õppejõu, Vilniuse keelpillikvarteti asuatajaliikme, prof Augustinas Vasiliauskase, kelle käe alt on võrsunud muljetavaldav hulk leedu muusikuid. 

Festivali raames toimub EMTA kammersaalis (Rävala pst 16) kolm kontserti – 4. ja 5. mail kell 19 ning 6. mail kell 16.30. Esitatav repertuaar on äärmiselt mitmekülgne, ulatudes Beethovenist, Schubertist ja Brahmsist Lutosławski, Singi ning Tüürini. Kontsertidel kuuleb ka uudseid ja harvemini kõlavaid teoseid nagu eesti noorte heliloojate Pille Kanguri, Tatjana Kozlova, Malle Maltise ja Mirjam Tally teos „Fishes for Four“ (2002). 

Rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusikafestival sai alguse 1966. aastal, kui  tolleaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi üliõpilaste teadusliku ühingu initsiatiivil peeti Tõravere observatooriumis klaveritriode konkurss. Vältimaks konkursiga kaasnevaid esinemispingeid, kujunes sellest konkursist prof Villem Reimanni algatusel välja Eesti, Läti ja Leedu muusikakõrgkoolide vaheline kammemuusikafestival, mis esimest korda toimus 1975. aastal Tallinnas. Kahe aastakümne vältel on samalaadseid kokkusaamisi korraldatud Tallinnas, Riias ja Vilniuses. 1990. aastate algul, pärast piiride avanemist, liikus festival edasi Lääne-Euroopasse: 1993. a toimus festival Helsingis, 1995. a Berliinis, 1998. a Stockholmis ja 2009. a Stuttgardis. Ehkki geograafia on aasta-aastalt laienenud – osalenud on üliõpilasi ja õppejõude Soomest, Rootsist, Norrast, Austriast, Itaaliast, Šveitsist, Saksamaalt ja Venemaalt – on kõikidel festivalidel alati kohal Eesti, Läti ja Leedu muusikakõrgkoolide tudengid. 

Üheaegselt festivaliga toimub ka Euroopa Kammermuusikaõpetajate Ühingu (European Chamber music Teachers’ Association) aastakonverents, kuhu on oodata  kammermuusikaspetsialiste – pedagooge, festivalide ja konkursside esindajaid – Suurbritanniast, Soomest, Belgiast, Itaaliast, Poolast, Venemaalt ja mujalt. Arutelu teemad käsitlevad nii kammermuusika osa õppekavades kui ka ansamblimangu tähendust noore muusiku arenguprotsessis.