2.–22. septembrini on Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis väljas käsikirjalised pühakirjatekstid.
Näitus „Pühakiri – käsikirjast Gutenbergini“ püüab anda pildi  erinevates keeltes käsikirjalistest pühakirja tekstidest enne trükikunsti leiutamist.
Tutvuda saab Cambridge’i ülikooli raamatukogu arhiivis asuvate 4.–15. sajandil kirjutatud pühakirjatekstide koopiatega. Näituse on koostanud Eesti Piibliselts.
Näitus toimub teema-aasta Kaheksa sajandit Maarjamaad raames. Paavst Innocentius III kinnitas 800 aastat tagasi Roomas Eestimaa pühendamise Neitsi Maarjale, mis oli üks varasemaid pühendamisi katoliku kiriku ajaloos. 1215. aastast peale on Eestit hüütud Maarjamaaks.
Kristliku maailmavaate aluseks olev Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist ning apokrüüfidest. Vana Testament on kirjutatud peaaegu täielikult heebrea keeles, Uus Testament kreeka keeles.
Piibel tõlgiti kõigepealt süüria, kopti, armeenia, ladina ja gooti keelde. Eestikeelse piiblitõlke ilmumiseni kulus toona veel sajandeid.