Peab nõustuma kogumiku väljaandjate väitega, et tegemist on muusikateaduse käsiraamatuga, mis püüab lugejale anda ettekujutuse, mismoodi on võimalik muusikat mõtestada. Kirjutised muusikaajaloost, muusikateooriast, etnomusikoloogiast, semiootikast, psühholoogiast ja muusikateraapiast on koondatud kolme suuremasse peatükki: ?Mis on muusika?, ?Kuidas muusika toimib? ning ?Muusikast mõtlemine ja kirjutamine?.

Teemade ring esimeses peatükis keskendub teose ja stiili tähendusele Euroopa klassikalises muusikakultuuris (Toomas Siitan), samuti saab siin ülevaate oriendi (Peeter Vähi) ja samojeedi rahvaste (Triinu Ojamaa) muusikakultuurist. Saab lugeda ka nüüdismuusika arengujoontest (Merike Vaitmaa).

Teise peatüki märksõnadeks oleksid ?eesti pärimusmuusika? (Ingrid Rüütel ja Vaike Sarv) ning ?muusikateraapia? (Eha Rüütel ja Dali Kask).

Raamatu kolmanda peatüki läbivaks teemaks on muusikaanalüüs: ülevaade on antud nii tänapäeva muusikaanalüüsi meetoditest (Mart Humal, ?anna Pärtlas) kui kirikumuusika problemaatikast (Anu Kõlar).

Väärt väljaanne, mis peaks kindlasti olema iga muusikateadlase laual.

 

August Annist

FRIEDRICH REINHOLD

KREUTZWALDI ?KALEVIPOEG?

Fennofiili ja estomaani mahukas monograafia ilmub esimest korda tervikuna. See algab teose retseptsioonist XIX sajandil, räägib Kalevipoja tegelaskujust ja müütidest rahvaluules, kirjeldab eepose saamislugu ja annab lõppeks ka mahuka analüüsi. Igatahes kõige haaravam (seda mitmel moel) teos rahvuseeposest. Toimetanud Ülo Tedre, kujundanud Sirje Ratso. Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 910 lk.

 

ÕUDNE EESTI

Valimik eesti õudusjutte. Muhe valimik õudusjutte, mille tegevus on seotud Eestiga. See algab Kreutzwaldi ?Rõugutaja tütrega? ja päädib? Noh, see polegi nii selge, kuhu ta päädib, aga tore juturaamat igal juhul. Esindatud on loomulikult ka praegusaja ulmikute kaardivägi. Koostanud Indrek Hargla, kaane kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2005. 512 lk.

 

Jüri Tuulik

NÄSSU JA LOVIISAGA

Jüri Tuulik on Eesti üks mahedam ja tihedam humorist, kelle elulähedases proosakunstis heljub naljaparvi. Aga vahel vaatab kaduvana adutud elu meid hoopis koera kurbade silmadega. Värske kaantevahe liidab neli tuntud jutustust, mis kujutavad vana hea Abruka aega ja ruumi, mille keskmes sebivad inimesed ja koerad. Toimetaja Merike Järvlepp, kujundaja Jaan Tammsaar. Maalehe Raamat, 2005. 367 lk.

 

David Lodge

ÜHEST KOHAST TEISE

Mõnusa iroonilise, intellektuaalse laadiga pajatus veidi koomilisest akadeemilisest maailmast 1969. aastal. Lugu keerleb kahe inglise keele ja kirjanduse õppejõu, inglase ja ameeriklase ? ümber, kes vahetavad kohad. Ülikoolide ja intellektuaalide ja ajastu lugu. Tõlkinud Aet Varik, toimetanud Helve Võsamäe, kujundanud Dan Mikkin. Varraku sarjas ?Moodne: aeg?, 2005. 266 lk.