Veiko MärkaLENDAS ÜLE MARMORTAHVLIVeiko Märka pani mõned asjad kirja, pani n-ö tallele. Multimees – kirjanik, luuletaja ja kirjastaja Jaak Urmet pani seda tähele, pani selle tallele. Siis otsustati panna tekstid ühtede kaante vahele. Mõeldud, pandud. Üheksa korda mõõda, üks kord pane.Eesti huumoriga on asjad nagu nad on. Hea, kui keegi viitsib huumorit panna. Juba pealkiri tekitab meeldivaid allusioone filmiga „Imeb marmorvahvlit”. Märka teos ilmub muide sarjas „Haige raamat” ning selle sarja eelmine teos, Jaak Leeri „Savumees Einaril on kogu aeg buss katki” oli tõesti naljakas. Ei näe mingit põhjust, miks Märkaga peaks asi teisiti olema, miks ta peaks teisiti panema. Toimetanud Jaak Urmet, kujundanud Tõnis Aaliste. Jutulind, 2007. 144 lk.
Urmas Nimetu
LANGEMINE ALLA NULLI
Uute autorite lisandumine meie kirjandusmaastikule on oluline ka juhul, kui usutakse, et nende autorite ainsad lugejad on debüteerivad autorid ise. Ja-jah, selline nutt-hala stereotüüp „eesti kirjanikud ei kirjuta rahvale, vaid enda nabale” mulksatab ikka ja jälle kusagil, isegi targas peas, pinnale. Sellest faktist hoolimata aga avaldavad Värske Rõhu põlvkonna autorid oma raamatuid ning rikastavad üldpilti. Tore, et sellest põlvkonnast imbub ka proosat, Urmas Nimetu raamatu „Langemine alla nulli” näol on tegu novellikoguga. Raamatu huvitavusele on jõudnud juba tähelepanu juhtida uute talentide leidja Berk Vaher oma saates „Spiikker”. Toimetanud Karin Kiisk, kujundanud Eva Labotkin. Tartu, 2007. 174 lk.
O DORPAT, URBS ADDICTISSIMA MUSIS…
Alapealkirjaga „Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet”. Olete varem kuulnud autoritest nagu Joachim Rachelius, Georg Stiernhielm, Andreas Berg, Petrus Andreae, Petrus Goetschenius? Sellest raamatust saab teada. Autorid, kes kirjutasid ladina keeles, kuid mitte ainult, näiteks Goetschenius ja Bernhard Rodde kirjutasid kreeka keeles. Seda hunnitut teost võibki jääda uurima ja puurima. Selle saatel võiks põgeneda kuuks ajaks sügavale laande, mõne ürgoru äärde vaiksesse sauna, kütta kaminat, väljuda kõnealuses üllitises lainetavate luuletuste ja kommentaaride abil meie pealiskaudsest maailmast. Raamatu lõpetanuna aga siseneda tagasi maailma Tartu kaudu. Koostanud Kristi Viiding, Jana Orion, Janika Päll. Tõlkinud Jana Orion, Janika Päll, Jane Roos, Egle Taklai, Maris Valtin, Mariina Viia, Kristi Viiding, Ilze Zagorska, Kristel Zilmer. Toimetanud Marju Lepajõe, keeleliselt toimetanud Kristi Metste, kujundanud Signe Ratso. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 478 lk.
Kalju Suur
LÕBUSAD MOMENDID
See on Kalju Suure 21. fotoraamat, mida esitletakse on täna. Pealkiri ei peta, köide koondab tõepoolest lõbusaid momente, mille peamisteks tegelasteks on lapsed, loomad ja vanurid igasugustes veidrates olukordades. Omal kohal on ka 1960.-1970. aastate mustvalge erootika, mille mõni ülesvõte keelataks Ameerikas jm kui lapseporno. Kuid tegelikult on see ehe, terava silma ja jumaliku käega elust enesest püütud kild. Pole kahtlust, et Kalju Suur on tõesti suur fotograaf ning seda mitte üksnes Eestis vaid ka rahvusvahelises mõõdus. 130 personaalnäitust 15 riigis kõnelevad ise enda eest. Tallinn, 2007.