SIURURAAMAT
Kohustuslik lektüür kõigile, kellel keskendunum ja sügavam huvi siinse kirjandusloo vastu. Põnev sissevaade legendaarse Siuru töödesse ja tegemistesse sellesama Siuru seest. Kuid lisaks Underile, Tuglasele, Gailitile ja teistele siurulastele ei puudu siit ka Gustav Suits, Eduard Vilde ega Anton Hansen Tammsaare. Adsoni tagasivaadet saadab rikkalik fotomaterjal, väike biograafiline leksikon ning praeguse aja ühe säravama kirjandusloolase Janika Kronbergi järelsõna. Toimetanud Jaak Urmet ja Jukko Nooni, kujundanud Angelika Schneider, keeletoimetaja Kaili Nurk. Tänapäev, 2007. 360 lk.
Walter Benjamin
ÜHESUUNALINE TÄNAV
Selle raamatu tõlkija alustab oma järelsõna järgmise lausega: “Walter Benedix Schoenflies Benjamin, saksa filosoof, esseist, kirjanduskriitik, tõlkija ja esteetika teoreetik, oli tõeline homme de lettres.” Jah! “Ühesuunaline tänav” on esimene iseseisev Benjamini eestindus, varem on avaldatud ta artikleid ajakirjas Vikerkaar või järelsõnana (vt Franz Kafka raamatut “Hiina müüri ehitamisel”). Siinne raamatuke kujutab endast nauditavat filosoofiliste fragmentide kogumikku. Tõlkinud Katrin Kaugver, toimetaja Terje Kuusik. Loomingu Raamatukogu, 2007, nr 25-26. 72 lk.
Aarne Ruben
LUGUSID ANVELTIST JA KINGISSEPAST
Praeguse eesti kirjanduse üks salapärasemaid ja esoteerilisemaid autoreid jätkab oma kummalist ekskurssi XX sajandi esimese poole Eesti kommunistlikus pärandis. Lähenemisnurk on sedapuhku ilukirjanduslikum, luubi all mehed, kellest esimest hüüti Orthodoxiks, teise varjunimede valikust võib aga leida Papa, Ingveri, Ristiisa, Ruubeni ja muud huvitavat. Toimetanud Kai Nurmik, kujundanud Andres Rõhu, fotod Toomas Kalve. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 192 lk.
JAKOB HURDA PEREKONNA KIRJAVAHETUS AASTAIL 1866–1917. Esimene köide 1866–1896.
Nagu ütleb Rudolf Põldmäe kõnealuse teose eessõnas, on “Jakob Hurda perekonna kirjavahetus” familiaarseim dokument kuulsa rahvaluulekoguja ning meie rahvuskultuuri ühe alustala eraelust. Võimas dokument, maiuspala eesti kultuuriloosse süvenenutele, kuid kindlasti võib seda hunnitut kirjamassiivi lugeda ka kui inimlikku dokumenti juba ammu lõppenud eludest, võrreldes nende muresid ja rõõme kaasaegsete murede ja rõõmudega. Koostanud Henno Lender, tõlkinud Anti Lääts, toimetanud Katre Ligi, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2007. 472 lk.
Keel ja Kirjandus 2007, nr 8
Augustikuu numbri avab Eda Kalmre artikkel kannibalismi-alastest kuulujuttudest sõjajärgses Eestis. Sven Vabar käsitleb armastatud filosoofi ja mõtleja Uku Masingu suhet tõe relatiivsusse. Krista Kerge, Hille Pajupuu ja Rene Altrov kirjutavad tekstist, kontekstuaalsusest ja kultuurist teljel eestlased – eesti keelt kõrgtasemel kõnelevad venelased ning mehed – naised. Maie Kalda uurib kodumaa kujundit ning sõna “kodumaa” Debora Vaarandi luules. Lisaks uute teoste arvustusi, ringvaates soovitakse õnne Mati Hindile (70) ning tutvustatakse toimunud konverentse jms. Peatoimetaja Joel Sang.