Kohtunud on kaks ilumeelega meest, kellest esimene väljendab ennast kirjanduslikult ja teine muusika kaudu. Mathura loeb siin luuletusi kogudest “Kohalolu”, “Sõstramesi” ja “Poeesia valgel taustal”. Olgu vaid öeldud, et Sirbi raamatututvustuse osakonna töötajad on näinud Mathurat ennastki klaveri taga vaikselt oma luuletusi laulmas. See vääriks täitsa omaette plaati. Vaata ka www.hot.ee/mathura. Muusika Kaido Kirikmäe. Sõnad, hääl ja kujundus Mathura. Mastering Tanel Roovik. Allikaäärne 2007.Karl Ast Rumor

MAAILMA LÕPUS

Siinse tutvustuse asemel võiks kõnealuse raamatu otstarbe ja sisemise mõtte väljaselgitamiseks lugeda “Eesti mõtteloo” 74. köite koostaja Hando Runneli saatesõna. Sealt saab alustuseks teada, et Karl Ast Rumor kuulus nende hulka, kelle kohta sobib väljend “heal lapsel mitu nime”. Eks ta üks rahutu hing oli: tegeles kirjandusega, poliitikaga, rändas – selleski raamatus kirjeldab ta viibimisi Riias, Stockholmis, Londonis, Marseille’s ja Alhambras ning mujalgi. Kuigi Runnel nimetab Rumorit optimistiks, lõpeb raamat kaunis nukra alatooniga. Ühe olulise mehe omal ajal siin ja seal ilmunu ja kõneldu jällegi ühtede kaante vahel. Toimetanud Siiri Ombler. Sarja kujundanud Kaljo Põllu. Ilmamaa, 2007. 432 lk.Elina Hirvonen

ET TEMA MÄLETAKS SEDASAMA

Karl Ast Rumor viibis muidugi mõista ka Soomes. Soome on kena maa, karune ja täis hea huumorimeelega inimesi. Ometi ei avaldata sealset ilukirjandust meie keeles just eriti tihti ning kui see juhtub, siis ei saada sellist tegevust tavaliselt majanduslik edu. Kirjastus Tänapäev on küll avaldanud mõnegi soome kaasaegse proosa tähtteose, kuid need seisavad lettidel allahinnatuna. Kahju ja häbi! Loodame, et Hirvonenil läheb paremini. Kirjastuse Varrak sarjas “Moodne: aeg” on juba üks kaasaegse soome proosa pärlike avaldatud. Tegu oli Hannu Raittila romaaniga “Canal Grande”, lisaks sellele lasi kirjastus trükki suurepärased Pentti Saarikoski reisikirjad. Nüüd siis täitsa nooruke kirjaneitsi Elina Hirvonen, tõlkijaks raudkindel Piret Saluri. Toimetanud Anu Saluäär. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2007. 128 lk.Jaakov Šabtai

ONU PERETS TÕUSEB LENDU

Siinse tutvustuse asemel võiks kõnealuse raamatu otstarbe ja sisemise mõtte väljaselgitamiseks lugeda käesoleva aasta LRi 17.-18. numbri tõlkija Kalle Kasemaa järelsõna. See ajab hamba verele küll. Pealegi, Kasemaa jutustab sedavõrd kaasakiskuvalt Šabtai peateosest, romaanist “Asjade mälestus”, et seegi tunduks ideaalselt sobivat ka eesti keelde, näiteks kirjastuse Vagabund “Luukambri” sarja. Juudi kirjandust on eesti keeles sama pisteliselt kui soome kirjandust. Nojah, mõned Singeri suurepärased raamatud, Agnon ja veel mõned. Hea, et Kasemaa sellel rindel tegutseb – sama võimsalt kui Saluri soome kirjanduse rindel. Toimetanud Anu Saluäär. Aastakäigu kujundanud Jüri Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2007. 96 lk.Maria Kirschbaum-Pljuhhanova

MÄLU HOIAB MEID ELUAEG KOOS

Siinse raamatututvustuse asemel ei saa küll kõnealuse raamatu otstarbe ja sisemise mõtte väljaselgitamiseks soovitada lugeda näiteks tõlkija, toimetaja või koostaja ees- või järelsõna, kuna see puudub. Kuid kuna tegu on mälestustega, siis piisab, kui heita pilk teose esimese lehekülje esimesele lõigule ning kohe lähebki asi põnevaks: “Mind on järelejätmatult elevil hoidnud mõte, et ma pean kirja panema kõik, mida tean ja mäletan venelaste elust Eestis 1920.-1930. aastatel.” Ei teagi, kas Anu Saluäärel on ülihea nina või on tal lihtsalt vedanud – võib-olla mõlemat –, kuid praeguses olukorras sobiks kõnealune lektüür kõikidele eestimaalastele ehk ülihästi. Või kuidas? Tõlkinud Virve Krimm, toimetanud Terje Kuusik. Loomingu Raamatukogu 2007. 192 lk.Philippe Delerm

TERVE PÜHAPÄEVA OLI SADANUD

Soome ja juudi kaasaegse kirjanduse eesti keelde vahendamisega võiksid lood muidugi paremad olla, kuid nagu juba eespool mainitud, üht-teist tänuväärset siiski ilmub. Siinse raamatututvuste asemel ei saa küll kõnealuse raamatu otstarbe ja sisemise mõtte väljaselgitamiseks soovitada lugeda näiteks tõlkija, toimetaja või koostaja ees- või järelsõna, sest see puudub. Õnneks kirjutatakse raamatu tagumisel kaanel paar sõna Delermi ning kõnealuse teose kohta. Einoh, tõlgitagu ka üha enam prantsuse kaasaegset ilukirjandust – ega siis ühest Houellebecqi raamatust piisa! Olgu, ega asi nii hull ka pole. Tänu Marek Tammele ilmub eesti keeles prantsuskeelsest ilukirjandusest rohkemgi kaasaegset prantsuse mõttekirjandust. Tõlkinud Triinu Tamm, toimetanud Linda Uustalu. Kujundanud Andres Rõhu. Varrak, 2007. 112 lk.