Jüri Arrakust on palju kirjutatud, kuid  see esinduslik, rikkalikult fotode ning maalide reproduktsioonidega illustreeritud käsitlus tõestab taas, et ühegi kunstniku kohta pole kunagi kõik ära öeldud. Ilmar Vene filosoofiline essee, kunstiteadlaste Eero Epneri ja Andreas Trosseki vestlus ning Epneri vestlus kunstnikuga avavad uusi tahke kunstniku loomingus ja ka isiksuses. Toimetanud Eero Epner, kujundanud Andres Rõhu. Ilmamaa, 2007. 240 lk.

 

JOHANNES SAAL. ELU METAMORFOOSID

Eesti Goyaks nimetatud kunstniku, kelle viljakam loominguperiood jäi Nõukogude okupatsiooni aega, rikkalikult illustreeritud kataloog. Üle veerandsaja repro ja mitmete lisadega (Mare Joonsalu ja Vaino Vahingu artikkel, valikbibliograafia, isikunimede register jm) varustatud köide annab põhjaliku ülevaate kunstniku elust ja loomingust, selle tagamaadest ja toonasest kunstisituatsioonist tervikuna. Koostaja ja toimetaja Tiiu Talvistu. Tartu Kunstimuuseum, 2007. 266 lk.

 

HERMAN TALVIK 100

Eestis sündinud, Soomes ja Rootsis õppinud ning pärast II maailmasõda Rootsis elanud müstiku ja visionääri Herman Talviku Adamson-Ericu muuseumis toimunud näituse kataloog. Eessõna on kirjutanud näituse kuraator Kersti Koll, kataloogi ja näituse kujundanud Tiit Jürna. Eesti Kunstimuuseum, 2007. 95 lk.

 

ARHITEKT NIKOLAI KUSMIN

Eesti arhitektuurimuuseumi järjekordne eesti arhitekti autobiograafiline väljaanne. Teksti kõrval on oluline roll Kusmini elu ja loomingut tutvustavatel fotodel. Kuid nagu eelmisedki arhitektuurimuuseumi väljaanded, ei hõlma seegi pelgalt ühe arhitekti loodut, vaid annab sootuks laiema sissevaate meie arhitektuurilukku 1930ndate lõpust kuni 1970ndate alguseni. Väljaande on koostanud Mihkel Karu, kujundanud Tiit Jürna. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2007. 80 lk.

 

Kaalu Kirme

MUUSAD EI VAIKINUD

Kaalu Kirme vaatab II maailmasõja aegsest eesti kunstist küll ainult ühte osa – seda, mis toimus sakslaste okupeeritud Eestis – , kuid teeb seda imetlusväärse põhjalikkusega. Teda võib julgelt nimetada siiani kas päris tundmatute või vähemalt laiemast tähelepanust kõrvale jäänud kunstnike avastajaks ning tutvustajaks. Ning sugugi mitte ainult teksti, vaid ka põneva fotomaterjali tõttu. Eesti kunsti ajaloo üks hõrgum, aga ka vastuolulisem ajalõik on avalikkuse ette toodud. Monograafia on toimetanud Tiiu Viirand, kujundanud Tiiu Vent, ümbrise on kujundanud Tiiu Allikvee. Kirjastus Kunst, 2007. 307 lk.

 

POSTSOVKHOZ 1–6.

MoKSi kunstisümpoosioni antoloogia

Mooste külalisstuudio on tegutsenud järjekindlalt 2001. aastast ning võitnud üha enam poolehoidjaid nii meil kui ka raja taga. See raamat on tagasivaateline dokument MoKSi korraldatud rahvusvahelistele kunstisümpoosionidele “PostsovkhoZ“ (2001–2006). Raamatu on kokku pannud ja toimetanud MoKSi eestvedajad Evelyn Müürsepp ja John Grzinich, neid on aidanud Jane Remm, Maia Mölder. Tekstid on kirjutanud veel Kadri Semm, Hannes Palang, Siram, Saša Nabergoj ja Maarin Ektermann. Kujundanud Dirk Lange. MoKS – Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus, 2007. 126 lk.

 

EESTI VABARIIGI NAISMINISTRID

Koguteos naistest poliitika tipus. 89 aasta jooksul on Eesti Vabariiki teeninud 15 naisministrit. Raamatus räägivad nad usutlejaile ja lugejale oma kujunemisloost, kuidas poliitikasse tulid, mida saavutasid ja millised olid takistused. Võrdlusmaterjaliks on küsitletud Ene Ergmat, Vígdis Finnbogadóttirit, Riitta Uosukainenit ja Vaira-Vík¸e-Freibergat. Koostanud ja toimetanud Margit Sutrop, Kristi Lõuk ja Toomas Kiho, keeletoimetaja Maris Makko. Eesti Naisüliõpilaste Selts ja Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tartu 2007. 359 lk.

 

 

Vahur Afanasjev

KAADRID OTSUSTAVAD

2005. aasta kevadel Brüsselis kirjutatud miniatuuride kogu. Tõukejõuks olevat Aapo Ilvese unenäos ilmutatu, mis üritab olla “õnnelik ajalugu ehk kirjalik komejant tühjusest”. Läbi teose seiklevad Sööbik ja Pisik on sootud parasiidid, kes pesitsevad näiteks ka EV peaministri peas. Joonistanud Aapo Ilves, kujundanud ja küljendanud Katrin Kisand. Irboskaja Teataja, 2007. 240 lk.

 

Maarja Kangro

TULE MU KOOPASSE, MATEERIA

Autor küsib oma teises luulekogus: mis juhtuks siis, kui ta diskreetsesse kobrutisse (st kaubamajja) pommi paneks ja milline organ siis temas eneses plahvataks? Juba pealkiri irriteerib – mis koopasse ja milline mateeria?  Joonistanud Kirke Kangro, kujundanud ja küljendanud Andro Küün. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 96 lk.

 

Ilmar Mikiver

URB

Ookeanitaguse erutava raadiohääle teise luulekogu esimene pool on klassikalises riimiskeemis, laadilt lüürika ja mõtteluule segunemine. Teises pooles lastakse ka vabavärssi. Elu näinud mehel on, mida luulendada: 1929. aasta laulupidu, aga  ka 1999. aasta Loksa ja 1989. aasta Berliin. Kujundanud Kersti Tormis. Maarjamaa, 2007. 64 lk.

 

Einar Laigna-Mühlenbach

IMEDE AED

Erukolonelleitnandi luulekogus tunduvad mitmed pikemad luuletused kui väikesed poeemid. Esimesed luuletused on dateeritud 1960. aastate keskele. Rahvaliitu kaldunud autor, kes tunnetas end korraks ühteaegu päikese ja delfiinina ning preestrina sealpool head ja kurja, suhestab end selgelt kõrgemate kategooriatega ega häbene mõttelüürilist pateetikat. Logos, 2007. 112 lk.

 

AKADEEMIA 2007, nr 3

Kirjanike liidu Tartu kuukirjas on seekord Juri Lotmani mitte-memuaare, Ülo Lumiste ja Leo Võhandu kirjutavad Eestis loodud tehiskeeltest, Martin Ehala etnolingvistilise arengu ökoloogiast, Jaanus Raim eesti linnakorterite hinnatasemest aastatel 1991–2006, Henri Michaux luulet, Bertrand Russelli käsitlus universaalide ja partikulaaride suhetest. Eraldi juttu on universaalidest ja psühhosomaatikast, tõlgitud on teine traktaat valitsemisest John Locke’i sulest. Peatoimetaja Toomas Kiho. 146 lk.

 

TEATER. MUUSIKA. KINO 2007, nr 3

Peagi 25 sünnipäeva tähistava väärika ajakirja viimases numbris tehakse juttu inimnäolisest Von Krahli teatrist, loodusesse pürgivast Kanuti gildist, Pärnu nüüdismuusika päevadest, Ernitsa ja Põlma “Leiutajateküla Lottest” jpm. Pika intervjuu on andnud Eesti esioperaator Rein Kotov. Peatoimetaja Madis Kolk. 136 lk.

 

KEEL JA KIRJANDUS 2007, nr 3

Eesti keele ja kirjanduse pikaajaline avalik kirjutus toob seekord lugejani kummarduse kuninglikule eesti kirjandusele ehk Jaan Unduski ülevaate Cornelius Hasselblatti saksa keeles kirjutatud eesti kirjanduse ajaloost. Uuritakse ka kolmikute keelelist arengut, poliitilist kirjanikku Kotzebued, suurt härga ja kiviaja pärandit, kuidas eestlane muretseb. Peatoimetaja Joel Sang. 88 lk.