Tõenäoliselt pole ühtegi teist haigust, mis oleks avaldanud Euroopa kultuurile nii ulatuslikku mõju kui katk. Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Reet Hiiemäe räägib katkuga seoses esile kerkinud kultuurilistest ilmingutest Euroopas: enesepiitsutajate kogukondade tekkimisest, kaevumürgitajate otsingutest, muutustest teoloogilises maailmapildis, rikkaliku katkupärimuse väljakujunemisest. Selgub, et eesti katkupärimus on küll sünge, kuid siiski lootusrikas, kuna annab vihjeid enda kaitsmiseks ja haigusest pääsemiseks. Hiiemäe osutab, et tegemist pole pelgalt minevikupärandiga, kuna mõningate katkuaegsete pärimuslike käitumisviiside taasavaldumist võib täheldada ka seoses moodsa aja haigustega (nt aids, linnugripp).

Sissepääs muuseumipiletiga.

Info tel. 746 1911 või http://linnamuuseum.tartu.ee

Loengusari kuulub Tartu Linnamuuseumi Kultuuripärandi aasta programmi ja toimub üks kord kuus neljapäeviti kell 16. Sarja ettekannetes räägivad:
19. septembril Eda Kalmre “Üks õudne jutt käib ringi mööda maad… Kuulujuttudest, nende tekkimisest ja tähendusest omas ajas”
24. oktoobril Reet Hiiemäe “See hirmus Must Surm”
21. novembril Ülo Valk “Kurat eesti rahvapärimuses: kannibal, moralist ja kannataja”