Väljaspool Ida-Virumaad elavad inimesed vajavad ehk selgitust, miks pannakse Kaljo Kiisa skulptuur just Jõhvi ja miks kontserdimaja juurde.
Tamm: Kaljo Kiisk oli pärit Jõhvi lähedalt ja tema lapsepõlve esimene eredam filmielamus pärines just Jõhvist. Siis oli kontserdimaja praeguses asukohas veel mõis, kus näidati filme. Kiisk oli ka Jõhvi kontserdimajas tegutseva kino Amadeus ristiisa.
Võhmar: Idee Kiisa skulptuuri paigaldamiseks kontserdimaja juurde promenaadi lõppu – või algusesse, sõltub, kustpoolt vaadata – sündis 2010. aastal, kui püstitasime promenaadi alguse tähistamiseks linnapiirile Jõhvi vapilooma hirve pronkskuju. Vahepealsetel aastatel tekkis ka kontserdimaja inimestel soov vääristada majaesist skulptuuriga. Mõtteid oli mitmesuguseid: kas muusik, pillimees, helilooja – mingi side kontserdimajaga pidi olema. Aruteludes jõudsime selleni, et peab olema meie kandi inimene, tuntud ja lugupeetud. Nii liisk langeski: Kiisk, meie kandi mees, naabervallast pärit, Jõhvis kooliteed alustanud, andnud kinole nime. Kusjuures juba mitu aastat oleme andnud välja Kaljo Kiisa nimelist noore filmitegija stipendiumi. Kokkulangevusi oli nii palju, et idee sobis nii vallale kui ka kontserdimajale. Minu tahtmine oli, et skulptuuri võiks teha samuti meie kandi mees, seepärast sai töö tellitud skulptor Aivar Simsonilt.
Kuidas läheb Jõhvi kontserdimajas tegutseval kinol Amadeus? Kas on ennast õigustanud kontserdimajanduse kontekstis harukordne lahendus pidada sama katuse all ka kino?
Tamm: See otsus on end kindlasti õigustanud. Regulaarselt oleme filme näidanud alates 2005. aastast. Kõik selle aja jooksul valminud eesti filmid on siinsele publikule koju kohale jõudnud, kino avades oli see meie missioon. Oleme teinud koostööd kõikide levitajatega ja see on taganud meie kino eriilmelise programmi.
Taas antakse välja Kiisa-nimeline noore filmitegija stipendium. Mis on selle stipendiumi eesmärk?
Tamm: 29. oktoobril kuulutasid Viru Keemia Grupp, Jõhvi kontserdimaja, Jõhvi vallavalitsus ja Tallinnfilm taas välja Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumi konkursi. Neljandat aastat väljakuulutatava ja Eesti ainukese filmistipendiumi suurus on 2500 eurot. Stipendiumi algatajad soovivad ühiselt hoida suurmehe Kaljo Kiisa mälestust ja toetada noori filmitegijaid, kes on oma loomingus kasutanud Ida-Virumaad. Konkursi eesmärk on ka innustada noori filmitegijaid avastama ja jäädvustama Ida-Virumaa mitmekesisust.Seni on stipendiumi saanud: 2010. aastal Liis Nimik ja Katrin Kissa, 2011. aastal Martti Helde ja Kristiina Davidjants, 2012. aastal Anna Hints. Hea meel, et stipendiaadid on teinud oma loometegevusega stipendiumile au.
Eesti esimese regionaalse filmifondina loodi mullu Viru Filmifond. Missugused on fondi ülesanded ja kas juba on eraldatud ka filmitoetusi?
Võhmar: Viru Filmifondi eesmärk on edendada Ida-Virumaal professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist, tuua siia investeeringuid, reklaamida Ida-Virumaad Eestis ja välismaal. Nüüdseks on Viru Filmifondile esitatud kaheksa eri filmižanrites projektiideed, toetanud oleme viit. Rahastamise üks tingimus on teose seotus Ida-Virumaaga.