Sotsiaaliakülgedel saab lugeda intervjuud eesti juurtega Occupy Wall Streeti liikumise algataja Kalle Lasniga, kes usub, et viis aastat tagasi Zuccotti parki kogunenud inimesed said osa maagilisest momendist, mille esimesi vilju on meil võimalik maitsta heal juhul kahekümne aasta pärast. Anna-Maria Penu kirjeldab, kuidas Panama paberid asetavad valitseva süsteemi küünilisuse meie silme ette, muutes kapitalismi varjukülgede mahasalgamise võimatuks.
Pikemas essees analüüsib Joonas Ojap, kuidas moodne kapitalism on lülitunud heaolu tootmiselt ümber riskide tootmisele, mis on õõnestamas poliitiliste ideoloogiate ja erakondade legitiimsust. Gert Siniloo näitlikustab Syriza baasil, kuidas sotsiaaldemokraatlik platvorm on tembeldatud neoliberaalses Euroopas äärmuslikuks ning radikaalseks, kuid sellele vaatamata on Kreeka võimupartei toonud poliitspektri vasaktiivale uut hingamist.
Postkapitalism realiseerumas praktikas – seda kirjeldab Riinu Lepa jagamismajanduse näidete varal. Edvin Aedma tuletab jagamismajanduse printsiipidest omakorda postkapitalistliku ehk polüamoorse peremudeli. Artishoki veerus arutleb Liisa Kaljula, kuidas kaasaegne kunst võiks postkapitalismi panustada ning millisest süsteemikriitikast on üldse tolku.
Linda-Mari Väli jätkab Müürilehe veergudel Eesti metsanduspoliitika kritiseerimist, tehes seda parlamenti jõudnud metsaseaduse muudatuste valguses, mis kujundavad senist raiepoliitikat veelgi liberaalsemaks. Puidust kirjutab hoopis teise nurga alt Hannes Praks EKA sisearhitektuuri osakonnast, kelle arvates signaliseerivad hiidruuporid Võrumaa metsades ja installatsioonid Tallinna linnaruumis Eesti puitarhitektuuri uut algust.
Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv sõitis Viljandisse külla värskelt Euroopa Liidu kirjandusauhinna ning kultuurkapitali ilukirjandusliku proosa aastaauhinna saanud Paavo Matsinile, et rääkida auhindadest, avangardist, korporatsioonidest, 90ndatest, ;paranoia kirjastusest ja loomulikult Viljandist. Muusikakülgedel on luubi all seevastu Moskva alternatiivse klubimuusika skeene, mida valitsevad antižanristid.
Veel leiab mainumbrist sissevaate äsja Kuldnõela nominatsiooni pälvinud noore moedisaineri Kristel Kuslapuu loomingusse ning kodumaise taideskeene ühe olulisima näituse ehk tänavuse Köler Prize’i arvustuse Kadri Roodi sulest.
Värskeimaid artikleid loe Müürilehe veebiväljaandest aadressil muurileht.ee või liitu kirjalistiga.