Hariliku pliiatsi sünnilugu ulatub aastasse 1350, kui kirjutusvahendina hakati kasutama plii- (siit ka pliiatsi nimi) ja hõbepulka. Pliiatsiga kirjutama asudes vaevalt keegi mõtleb,  et see on üks vähestest tegevustest, mida teeme tänagi  esivanemate kombel. Ka sel sügisel lähevad tuhanded lapsed kooli ja alustavad kirjutamise õppimist ja käekirja kujundamist pliiatsiga.  Pliiatsi abil on kirjutatud seadusi, loodud suurt kunsti, projekteeritud hooneid ja kirjutatud lembesõnu kallile inimesele.

Patendibüroo Käosaar &  Co üks omanikest Jüri Käosaar märkas pliiatsit kogumisobjektina 1968. aastal, tema sõnul sai kogumine alguse ühest tavalisest seigast: „Esimeste töövahenditena anti tulevasele konstruktorile kolm kuldsete tähtedega musta Tšehhoslovakkia firma BOHEMIA WORKS “TOISON D’OR” pliiatsit. Vaatasin neid ja mõtlesin, nii ilusaid pliiatseid võiks ju koguda…. Päevinäinud kolmik on siiamaani minu kogus.“ Tänaseks on Jüri Käosaare kogus ligemale 12 000 pliiatsit. Vanim neist pärineb 19. sajandi lõpust.

Tänu Jüri Käosaare hobile võime vaadata ajas tagasi, mida kõike on inimene pliiatsiga teinud – erinevad suurused, kujud, otstarbed, sinna juurde kustukummid ja pliiatsikarbid. Loodud on aspiriinitablette sisaldavaid ja šokolaadilõhnalisi pliiatseid.  Mõeldud on nii meestele kui naistele ja lastele – olgu nendeks siis vintpüss-, daami-, samet-, laste nimedega või leludega pliiatsid.

Näitusel on välja pandud ka haruldane Juliana Orihuela fotonäitus „Lápices“, mida esimest korda esitleti 28. aprillil 2009 Buenos Aireses Argentinas. Veel saavad näituse külastajad vaadata filmi pliiatsite tootmisest tänapäeval ja ka maailma suurima pliiatsi valmistamisest. Toimub fotokonkurss „Pliiats pildil“.

Näituse kuraator: Aino Miilmets, kujundaja: Merike Tamm
Avatud: 2.9.2009–17.1.2010
Avamisüritus: 9.9.2009 kl 16.00
Veebileht: www.erm.ee/pliiats