Laste puhul on ikka ja alati osavõtule tõukajaks
nende tõhusama harjutamise ja kiirema
arengu stimuleerimine ja soovitajaiks õpetajad
(et suudetaks, spordikeeli, uue isikliku rekordini
jõuda). Selle suure töö taustal tuksub aga
igas südames lootus: ehk saan just mina teise
vooru? äkki võidan mina? Ennast on teistega
raske võrrelda ja nii toob tulemuste väljakuulutamine
alati kahjuks kaasa ka pettumusi ja
koguni pisaraid.
Eesti lapsi oli tänavu konkursil 18 ja teise
vooru pääses neist kaks, mõlemad vanemast
vanuserühmast ehk 11–13aastaste seast: viiuldaja
Gloria Ilves (TM KK, õpetajad Mari Tampere-
Bezrodny ja Kristiina Kriit) ja pianist
Erih-Valter Karasevitš (Nõmme MK, õpetaja
Ellen Kastan). Nemad said ka konkursi diplomi.
Reglement lubab anda välja eriauhindu,
mille said kolm meie tšellisti: Maria Mutso ja
Rasmus Perend (H. Elleri nim MK, Reet Mets)
silmapaistva stiilitunnetuse eest ning noorima
osavõtjana Teodor Juko Hiiemaa (TM KK, Mart
Laas).
Püüdnud võimaluse piires jälgida voorudes
toimunut (ajad kattusid osaliselt), julgen väita, et
seekord oli konkursi tase enneolematult kõrge.
Sama rõhutasid oma sõnavõttudes ka kõigi erialade
žüriide liikmed ja loomulikult võis seda
tõdeda ka lõppkontserdil. Tänavused laureaadid
on suveräänsed talendid! Aga mitte ainult
nemad: tšellode vanemas rühmas näiteks jäi II
voorust välja koguni eelmise konkursi noorema
vanuserühma võitja. Enamikul, kes sõela võidukalt
läbis, on juba rida rahvusvahelisi laureaaditiitleid,
mis näitab ka tõhusat lavakogemust.
Seda meie lastel napib. Teiseks napib meie keelpillimängijatel
korralikke pille, mida taas nägime
kõigi välismaalastest konkurentide käes. See on
väga tõsine probleem, sest võrdsete mänguoskuste
juures kerkib ikkagi esile see, kellel on
parem instrument. Pealegi stimuleerib parem
pill palju rohkem süvenema kõlaküsimustesse,
soodustades kiiremat arengut.
Konkursi I ja II vooru esinemised olid jagatud
vanalinna kolme saali vahel: Mustpeade
maja Valge saalis mängisid pianistid, Olavi saalis
viiuldajad ja Õpetajate Maja saalis tšellistid,
pianistid kes II vooru ei pääsenud, andsid oma
lõppkontserdi Valges saalis ja keelpillimängijad
Kadrioru lossis. See on korraldajailt ilus ja
peenetundeline samm: lapsed esinevad oma
raske töö lõpetuseks rohkearvulise publiku ees
kaunis saalis, tehes seda vahel võistluspingest
vabanenult eriti hästi.
II voorus saatis instrumentaalkontserte
Tallinna Kammerorkester (dirigent Jüri Alperten),
keda tuli vaid imetleda, sest kogu viietunnise
kontserdi jooksul olid orkestrandid
kui kehastunud tähelepanu – iga lapse puhul
kõlas orkestripartii erinevalt, vastavalt solisti
eripärale.
Siinkirjutajale on kuuldust hinge jäänud nii
mõnigi peen ettekanne: ainus Mozarti kontsert
vanemas viiulirühmas, esitajaks üks võitjaid,
sakslanna Felicitas Schiffner; noorema viiulirühma
võitja, Soomest pärit Rebecca Roozemani
I voorus mängitud Kreisleri „Väike viini
marss”; II preemia pälvinud vanema rühma iiri
tšellisti Killian White’i esitatud Stravinski pala
„Russian maiden’s song” avavoorus; vanema
rühma klaverikonkursi võitnud, Lätit esindanud
Olga Čepovecka Haydni Kontserdi esitus
II voorus ja lõppkontserdil. (Kahjuks ei kuulnud
ma Čepoveckat I voorus. Tema klaverikõla
oli täiuslik ja ta sai ka mitu eripreemiat.)
Ei hakka siinkohal lugema üles kõiki laureaate,
sest netiaadres www.hot.ee/youngmusician
annab neist ammendava ülevaade. Küll aga
tahan esile tõsta ülejäänud seitse vaprat, kes
olid eelvoorust lubatud sellele suurele võistlusele
Eestit esindama: pianistidest Jaan Olari
Kudu ja Auli Marta Humal (H. Elleri MK, õp
Liina Kütt), Anneli Linde (Rakvere MK, Ruth
Patune), Eliza Agajeva ja Piret Mikalai (TM KK,
Ira Floss), Darina Tšudakova ja Uljana Safiullina
(Sillamäe MK, Svetlana Rosseva), Viktoria
Anikina (Sillamäe MK, Inna Anikina), tšellistidest
Marit Oja (TM KK, Mart Laas), Marten Meibaum
(Nõmme MK, Lembi Mets), viiuldajatest
Kaisa Padur (Nõmme MK, Leila Eespere), Birgit
Katriin Born ja Elliina Gorobets (Tallinna MK,
Katrin Talmar).
Kui võrrelda osavõtjariikide tunglemist
auhinnalaua ümber, siis siin oli absoluutseks
liidriks Läti kokku 11 preemiaga, järgnesid
Venemaa 8 ning Leedu ja Soome kumbki 4
auhinnatuga (arvestasin siin ka diplomeid ja
eripreemiaid). Millised on säärase jaotuse põhjused,
on juba omaette ja palju pikem teema.
Traditsiooniliselt toimus ürituse käigus
Tallinna raekojas linnavalitsuse vastuvõtt
õpetajatele ja žüriiliikmetele, kellele seekord
esines kõnega abilinnapea Yana Toom. Lapsi
rõõmustas aga, nagu alati, kõigile osavõtjatele
mõeldud tore lõpupidu suure tordisöömise ja
vennastumisega.
Tunnen üha suuremat austust Märt ja Reet
Hundi vastu, kes on suutnud konkursi korraldusvankrit
juba nii pikka aega vedada. Tunda
on, et hoog on sees ja sammud selged, meeskond
koordineeritud ja teotahteline. Perekond
Hunt on toonud Eesti kultuuriellu äärmiselt
olulise ja loodetavasti ka kauakestva traditsiooni,
jaksaku Tallinna linn ja konkursi patroon
Edgar Savisaar neid alati selles piisavalt
toetada!