Viimastel aastatel oleme näinud pingete kuhjumist kõrghariduses ja teaduses. Põhjus on selge: kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastus on kukkunud vahemikus 2011–2017 vastavalt 1,5% 1,0% ja 0,83% 0,66% SKTst.¹ Langust saadab taustal toimuv ühiskondlik-majanduslik faasisiire. Meie ettevõtlus (ja kogu ühiskond) peab looma palju suuremat lisandväärtust, et vastu pidada palgasurvele ja töötajate arvu vähenemisele. Vajame haritumat tööjõudu uute kõrgharitud töötajate lisandumise, aga ka täiendõppe kaudu. Peame suutma kärmemini vahetada teadmisi-oskusi kõrgharidus-, teadus-, ettevõtlus- ja avaliku sektori vahel. Selleks on vaja rohkem teadlasi-arendajaid, kes tegutseks kõigis sektorites ja liiguks nende vahel. Võrdluseks, nutika ühiskonnaga Soomes on avalikus sektoris tööl tuhande töötaja kohta 1,4 ja era­sektoris lausa neli korda rohkem teadlasi-arendajaid kui Eestis.²

Õnneks ei saa me kurta tahtepuuduse üle, Eesti ühiskond on Euroopa haridus- ja teadusmeelsemaid.³ Me usaldame teadlasi ja ülikoole, kõrgharitute osakaal on suur, Pisa jm haridustestide tulemused on väga head, meie ülikoolid ja teadlased on kvaliteedilt endise idabloki tipus ning astuvad kandadele vanale Euroopale.^2,8 Meil on edukas iduettevõtlus, oleme riskikapitali kaasamiselt elaniku kohta Euroopa tipus. Siiski, meie ettevõtluses valitseb lai nutikuslõhe. Lõhe ühes servast leiame seltskonna innovatiivseid iduettevõtteid (ligi 5000 töötajaga, aastane kasv 44%⁴) ja käputäie teadusmahukaid ettevõtteid ning teisest servast väikest lisandväärtust tootvad (allhanke)ettevõtted ning väga arvukalt mikroettevõtteid, kellel on väiksusest tulenevalt keeruline nutikust suurendada.

Rahastuskriisil on kindlasti ka ergastav mõju. Ülikoolid on oma struktuure optimeerinud, välisgrantide osakaalult oleme ELi tipus, avalikule teadusväljale on jäänud tegutsema vaid väga tugevad teadlased. Akadeemilised töötajad on rohkem koondunud ja nende sõnum on ühiskonnas nähtavam: „Teadusmarss“ 2018 ja 2019, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia loomine, Eesti Teaduskoja sünd jms. Eelmise aasta lõpus allkirjastasid erakondade, teadlaste ja ettevõtjate esindajad ühiskondliku teadusleppe, millega lubati kolme järgmise aasta jooksul jõuda avaliku sektori teadus-arendustegevuse rahastamisel 1%-ni SKTst. Kahjuks tänavu kevadel koalitsioonierakonnad murdsid oma lubadust, aga lootus, teadagi, sureb viimasena. Hea seegi, et teaduslepe tõi kaasa ettevõtjate, ametnike, poliitikute ja teadlaste tihenenud dialoogi.

Teadussüsteem, quo vadis?

Teadusrahastus koosneb suurest kolmest tordilõigust: veerand on uurimistoetused, teine veerand on baasfinantseerimine ja ülejäänud tordipoolik on kõik muu, alates uuringutest, mida tellivad ministeeriumid kuni teaduste akadeemia eelarveni välja.⁵ Vastavalt riigieelarve 2020. seletuskirjale peaks teadusrahastus moodustama kokku 216 miljonit eurot. Võtame süsteemi lõikhaaval ette. Kui võrdleme Soomet ja Eestit, siis näeme, et uurimistoetused moodustavad mõlemas veerandi avaliku sektori teadusrahast.^5,6 Üllatavalt sarnane on ka rahastuse valdkondlik jaotus põhivaldkondade (arsti-, sotsiaal-, loodus-, tehnika-, humanitaar- ja põllumajandusteadused) vahel.⁷ Soomes on küll arstiteaduse osakaal suurem kui Eestis, aga seda seletab tõik, et meil liigitavad geeniteadlased enda loodusteaduste alla, Soomes pigem arstiteaduse alla. Hindamisnõukogu otsuste alusel jagab Eestis uurimistoetusi SA Eesti Teadusagentuur (ETAg), kes omakorda toetub Eesti-siseste valdkondlike eksperdinõukogude ja välishindajate arvamustele. Vastavalt seadustele ja ka rahvusvahelisele traditsioonile on hindamise põhikriteeriumiks taotluste teaduslik kvaliteet. Hästi toimiv uurimistoetuste süsteem on kindlasti üks põhjus, miks meie teaduse kvaliteet särab endise idabloki muidu üsna hallis teadustaevas.^2,8

Teine tordiveerandik, baasfinantseerimine, jagatakse evalveeritud teadus-arendusasutuste vahel valemipõhiselt ja lähtub teadus-arendustegevuse tüüpilistest mõõdikutest: teaduspublikatsioonide ja patentide arv, teadus-arendustööks väljastpoolt asutust sisse toodud raha jms. Kui uurimistoetuse kasutamist korraldab projekti juhtiv teadlane, siis baasfinantseerimise vahendeid saavad asutused jagada asutusesiseseks teadus-arendustööks oma äranägemise järgi. Üks baasfinantseerimise eesmärke on suurendada rahastuse stabiilsust ja vähendada teadusrahastuse projektipõhisust. Teine veidi unustusse vajunud eesmärk on anda asutustele võimalus kujundada sellega omaenda pikaajalist arengustrateegiat, näiteks palgata noorteadlasi ja luua kompetentse riigile/ettevõtlusele/asutusele olulistel teemadel.

Kolmas tordipoolik on kõige liigirikkam. Sinna kuuluvad teadustaristuga seotud kulud, ministeeriumide tellitud teadusuuringud, populariseerimine, teaduse tippkeskuste programm, ettevõtlusele suunatud teadus-arendusprogrammid jms. Sealt võib leida ka nn RITA programmi, mille üks oluline meede on riigi strateegilise TA tegevuse toetamine. See sisaldab rakendusuuringuid, millega otsitakse vastuseid ühiskonna probleemidele. Uuringute teemad valitakse peaministrit nõustava teadus- ja arendusnõukogu ja ministeeriumide koostöös. Arvestades vajadust kiirelt nutika majanduse poole liikuda, tunduvad investeeringud ettevõtluse valdkondadesse üsna napid. Näiteks loeme 2020. aasta riigieelarve kaaskirjast, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) jätkab tootearenduse toetuse (3 mln eurot) ja ettevõtete arenguprogrammi (13,5 mln eurot) pakkumist. NUTIKA meede jätkab ettevõtlusega seotud rakendusuuringuteks ja tootearenduseks rahastamist ja jätkatakse ettevõtete digitaliseerimise toetamist (2,5 mln eurot). Neist vaid NUTIKA rakendusuuringud lähevad OECD statistika alusel kirja kui teadus-arendustegevus. Võrdluseks, Soomes jagab ligi viiendiku Soome teadus-arendusrahast kõneka nimega asutus Business Finland (endise nimega TEKES).⁶

Surve ETAgi uurimistoetuste süsteemi muutmiseks

Viimastel kuudel on Tallinna tehnikaülikooli juhtkonnalt ja HTMi ametnikelt tulnud ettepanek uurimistoetuste süsteem ümber korraldada nii, et teatud valdkonnad, näiteks tehnikateadused, saaksid eelisrahastuse. Minu silmis jääb õhku küsimus, millist probleemi me sellega lahendada soovime ja kas pakutud lahendus tõesti toob soovitud muudatuse. Tõepoolest, tehnikateadustel on majanduses tähtis osa. Aga tuleb meeles pidada, et loodusteaduste valdkonna alla kuuluvad nii IT, füüsika, materjaliteadus kui ka keemia. Neil on sama tähtis osa targa ettevõtluse ja tööstuse tagantlükkamisel, olgu näiteks siis meie suurimad rohkem kui miljardieurose turuväärtusega IT-iduettevõtted (Transferwise, Bolt) või energeetikas uudsete materjalide tootjad (Skeleton, Elcogen). Nagu mainitud, on teaduskvaliteet paljuski tänu ausale ja läbipaistvale uurimistoetuste süsteemile endise idabloki tipus ja oleme paljudelt parameetritelt samal tasemel Soomega.^2,8 Seega tuleks mis tahes muudatusi – eriti neid, mis teevad süsteemi kohmakamaks ja poliitilisemaks – sõltumatult analüüsida ja otsustajad peavad tulemusi ka süvitsi vaagima.

Minu soovitus otsustajatele on keskenduda suurematele ja põletavamatele probleemidele. Neid on kaks: a) kõrghariduse-teaduse alarahastus ja b) riigi nõrgad meetmed ettevõtlussektori teadus-arendustegevuse tõhustamiseks ja ettevõtluse nutikamaks muutmiseks. Me vajame midagi niisugust, millega Soomes tegeleb Business Finland. Ma ei tea, kas see peaks olema EASi baasil kujundatud „paks“ innovatsiooniagentuur või midagi „õhukest“, nagu on Startup Estonia. Esimese ülesanne oleks pakkuda riigilt innovatsiooni täisteenust. Teise roll olla vahendaja ettevõtjate, investorite, ülikoolide ja riigiasutuste vahel, keskendudes info koondamisele ja vahendamisele ning nn pudelikaelte kaotamisele. „Õhukese“ lahenduseni jõutakse loomulikult juhul, kui meil on piisavalt tugev nutikate ettevõtete ja investorite seltskond, kes suudab soovid ja murekohad ühiselt sõnastada.

1 https://www.haridussilm.ee

2 Eesti teadus 2019, Eesti Teadusagentuur, 2019.

3 Ülevaade uuringutest, mis käsitlevad Eesti elanike suhtumist teadusesse, SA Eesti Teadusagentuur, koostaja: Kadri Raudvere, Tartu 2016.

4 Moonika Mällo and Sander Sillavee, Deep dive into the Estonian startup sector in 2019. – Startup Estonia 8. VIII 2019.

5 Rahastamise üldpilt, SA Eesti Teadusagentuur, 16. VII 2019.

6 R&D funding grows in the 2018 budget Statistics Finland, 22. II 2018.

7 Marju Himma, Teadus- ja arendusnõukogu ootamatu sekkumine viivitab teadusraha jagamist. – ERR 23. X 2019.

8 Quirin Schiermeier, How Estonia blazed a trail in science. – Nature 22. I 2019.