CD Orthodox Singers. Christmas Eve with Orthodox Singers.
Recorded and edited by Tanel Klesment.
© 2006 Viivo Muusika MTÜ.
Valeri Petrovi juhitud vokaalansambel Orthodox Singers on vaadeldav eesti kultuuriruumi pikendusena vene kultuuriruumi. Või vastupidi, vahet pole, oluline on hoopis see, et Orthodox Singers on oma 17 tegutsemisaasta jooksul saavutanud tähelepanuväärse vokaalse taseme ning tutvustanud meie kuulajaile järjekindlalt vene õigeusu traditsioonilist helikunsti. Nende jõulumuusika plaat “Christmas Eve…” on põnev kuulamine päris mitmes mõttes. Kõrvuti hästituntud “Püha ööga” kuuleme siin õigeusu jõululaule, mida nimetatakse koljadkadeks. Koljaada oli slaavi rahvaste (eriti ukrainlaste) põline komme käia jõulude ajal naabrite akna taga laulmas koljadkasid, millega sooviti pererahvale jõukust, tervist ja head saagiõnne. Sellest traditsioonist on muuseas värvikalt kirjutanud Gogol oma jutustuste kogus “Õhtud külas Dikanka lähedal”.Ning peale vene jõulumuusika ja demestvennõi penije saame plaadil kuulda ka süüria traditsioonilist laulu “Hulolo”, nüüdismuusikast aga John Taveneri põnevate harmooniatega lugu “The Lamb”. Nii et väärt kuulamine ka pärast jõuluaega.
2CD Maire Eliste Laulustuudio. Ole tervitatud, Maarja!Salvestus Indrek Patte Matrix stuudios.© 2006 Maire Eliste.
Maire Eliste Laulustuudio CD-bukletist võib lugeda: “See pole just tavaline heliplaat. Siin on tunda väikeste ehtsat jõuluõhinat ja -ärevust, ka juba vanemate laste kahetist olekut – teda pole ju olemas (mõeldud on ilmselt jõuluvana – I. G.), aga ometi mängitakse kaasa.” Mis puutub laste musitseerimisrõõmu, siis on see jutt jumala õige, vähemalt kui plaadil olevaid lugusid kuulata. Loomulikult kõlab sellelgi albumil “Püha öö” kõrvu lauludega “Jõulud näevad tulla” ja “Jõuluaeg”.
Ent väikestel muusikutel on kõnealuse CD salvestamisel abiks olnud täiskasvanud interpreedid, enamik neist meie muusikaelus vägagi hästi tuntud (näiteks Piret Aidulo orelil, Marius Järvi tšellol, Raul Vaigla basskitarril, Toomas Rull löökpillidel, Raivo Tafenau saksofonil, Ain Varts kitarril jt). Suurema osa laulu- ja ansambliseadeid on teinud Jaak Jürisson. Kõlav repertuaar on heliloojaid arvestades kohati üsna nõudlik (Caccini ja Franck süvamuusikast, Kikerpuu ja Uno Naissoo jazzilikelt radadelt), ent teostus paneb igal juhul kuulama.
Plaadi teeb mitmekesiseks noorte solistide vaheldumine suuremate vokaalsete koosseisudega, kusjuures ootuspäraselt laulavad mõned solistid väheke küpsemalt ning teised jällegi väheke lapsehäälsemalt. Mis puutub viimasesse, siis on tulemus mõnikord päris liigutav ja armas (näiteks loos “Väike valge ingel”).
Kui kõnealust albumit kuulata, siis tundub “lapsemeelsus muusikas” olevat täiesti omaette väärtus, vähemalt kõlalise värskuse mõttes. Ning kui kellelgi peaks tekkima tahtmine kaasa laulda, siis on siin sellegi peale mõeldud – duubelplaadi teisele CD-le nimega “Laulge kaasa” on salvestatud fonogrammid. Nii et laulge aga kaasa!
CD ja DVD ETV Tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer. Gratias.
© 2006 Eesti Kooriühing.
Jõululaule kuuleme ka ETV Tütarlastekoori albumil “Gratias”, näiteks Olav Ehala imeilusa meloodiaga “Jõuluinglit” ja Aarne Saluveere lüürilist “Jõulurõõmu, jõulurahu”, kus koori kõla täiendab autori mängitud delikaatne klaveripartii. Hinnatav on plaadil Veljo Tormise “Sügismaastike” (kolm osa) hästi musikaalne tõlgendus ning Arvo Pärdi kahe teose (“Zwei Beter”, “Peace upon you”) vokaalselt rikas interpretatsioon.
Ent täiesti eraldi tuleb välja tuua Tormise “Talvemustrite” artistlikult lauldud karaktereid: igast noodist on kuulda, et dirigent Aarne Saluveer on koorist välja võlunud küllap viimase, mida üldse ühest tütarlastekoorist välja võluda annab. Silmapaistvalt hea karakteritaju iseloomustab ka Vic Veesi “Amicus fidelis’e” esitust, aga Gustav Holsti “Ave Maria” mõjub hästi harmooniliselt eelkõige oma lüürilisusega.
Olgu veel lisatud, et samas plaadipakendis leiame ka meeleoluka DVD.
CD Tõnis Mägi. 2teist.
Salvestus ja kokkumäng Forwards Stuudio (Lauri Liivak ja Silver Lepaste).
© 2006 Tõnis Mägi.
Tõnis Mäe verivärske plaadi ümbrisel on sõnad: “Me tunneme üksteist juba kaksteist aastat. Kui ma nüüd mõtlen edasi, mis oli kaksteist aastat tagasi – ei meenugi midagi erilist.” Ainult et kui mõelda Tõnis Mäe tegevusele mitte ainult 12, vaid 22 või koguni 32 aastat tagasi, siis on kindlasti kõik need aastad olnud erilised. Tõnis Mäe talendi austajatele, ma mõtlen.
Kaunilt kujundatud albumil on tõepoolest 12 lugu, ning mõned neist ehk erilisemadki kui teised. Näiteks iroonilise laenguga “Külaline välismaalt” ja “Tsirkuses”, kargelt mõjuv “Talveöö” ja tundeline “Hällilaul”. Tähelepanu äratab siin ka tihe pöördumine Juhan Viidingu väärtluule poole laulusõnadena. Asjaolu, mida meie popmuusikas pole enam paar aastakümmet eriti kohanud.