Sel teisipäeval kogunesid Eesti Kontserdi RAMi proovisaali uudishimulikud ajakirjanikud, kuna ERSO uue hooaja pressikonverentsil rääkisid meie esindusorkestri lähematest sihiseadmistest ERSO direktor Andres Siitan ja peadirigent Nikolai Aleksejev. Millega siis uus hooaeg üllatab, millised on ERSO järgmised plaadistused, millest lähtuvalt ERSO oma hooaega kokku pani? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele said ajakirjanikud ka üsna ammendavaid vastuseid.
Pressikonverentsi pidulikuks sissejuhatuseks teavitas Andres Siitan kokkutulnuid ERSO uuest, verivärskest plaadist (seda sai ka jupike kuulata), milleks on Virgin Classicsi kaubamärgi all ilmunud Erkki-Sven Tüüri autoriplaat “Magma”, millel Paavo Järvi dirigeerimisel ja löökpillivirtuoos Evelyn Glennie soleerimisel kõlabki peateosena Tüüri IV sümfoonia “Magma”. Kuidas seda CD-d juba praegu rahvusvahelisel areenil koteeritakse, sellest räägivad kõnekalt faktid, et BBC Music Magazine tituleeris augustis albumi orkestrimuusika kategoorias väljapaistvaimaks plaadiks ning ajakiri Grammophone nimetab seda üheks eriliselt soovitatud CD-ks. Nojah, millegipärast niisugune tulemus eriti ei üllatagi, sest ERSO kombinatsioonilt Tüüri-Glennie-Järviga võiks mõistagi oodata juba järgmist suunavõttu Grammy auhinnale. Aga eks elu näitab, ärme hakka nüüd ära sõnuma.
ERSO-l on Eesti esindusorkestrina meie muusikamaastikul heas mõttes akadeemiline positsioon, nii et ka uuel hooajal pole ERSO-lt oodata mingeid erilisi suunamuutusi ei repertuaaris ega solistide valikul. Peamised prioriteedid on jäänud igatahes samaks: nendeks on endiselt kontserdid kodupublikule, salvestused ja välisturneed. Mis puudutab kontserte kodupublikule, siis saalide täituvus on Andres Siitani kinnitusel olnud juba mitmel eelnenud hooajal tõusuteel ja vaevalt on tõenäoline, et siin ka algaval hooajal suuri muutusi tuleb.
Mis puutub ERSO välisturneedesse, siis neid toimub uuel hooajal kaks: aprillis Helsingis Finlandiatalos ja järgmisena Stockholmis Berwaldhallenis. Andres Siitani sõnutsi valmistutakse aga juba praegu 2009. aasta alguses toimuvaks suureks, 15–20 kontserdiga USA-turneeks. Selle üksikasjad, mõistagi, pole praegu avalikustamiseks veel küpsed.
Nagu mõttevahetusest ootuspäraselt selgus, ei sõltu välisturneede korraldamine sugugi ainuüksi orkestri ja selle peadirigendi entusiastlikust soovist ja heast tahtest – maailma suurematel kontserdiagentuuridel on pidevad, juba sissetöötatud kontaktid sadade suurte orkestritega. Ja arvestades seda, et kogu see kontsertide korraldamine maailma metropolides moodustab kokku väga keerulise ja mitmekihilise, n-ö suure äri (lepingud esinduslike suurfestivalidega jne), siis sinna end “vahele kiiluda” pole mõistagi kerge. Aga ka lootusetu sugugi mitte, kui arvestada kas või ERSO salvestatud kvaliteetplaate (mis räägivad heast tasemest ju iseenda eest!). Nii et soodsatel asjaoludel võib uus maailmalavadele tulija vallandada ka teatud “lumepalliefekti”. Mis omakorda tähendab, et ERSO 2009. aasta USA-turnee on igas mõttes investeering tulevikku.
ERSO uutest plaadisalvestustest (mis on ju orkestri kolmas prioriteet) rääkides oli Siitan praegu siiski veel võrdlemisi napisõnaline – päris kindel olevat aga see, et ka järgmine CD-projekt on seotud ERSO kunstilise nõustaja Paavo Järviga.
Nüüd lähemalt dirigentidest, keda algaval hooajal ERSO ees näha saab. Kõigepealt muidugi peadirigent Nikolai Aleksejev ise, kellele see on juba seitsmes ühine hooaeg meie esindusorkestriga, ja värskelt valitud esimene külalisdirigent Olari Elts. Ka järgnevad nimed ei vaja meie publikule ilmselt tutvustamist: Eri Klas, Paul Mägi, Andres Mustonen, Anu Tali, Kristjan Järvi, Jüri Alperten, noorematest orkestrijuhtidest Risto Joost ja Mihhail Gerts. Külalisdirigentidest Andrei Boreiko, Maksim Aleksejev, Stefan Solyom, Hannu Lintu ning Edward Higginbottom.
Lisaks väike valik ERSOga esinevatest solistidest: vene pianist Nikolai Luganski, saksa viiuldaja Denis Goldfield, läti viiuldaja Laura Zarina, prantsuse pianist Alexandre Tharaud, Peep Lassmann, Kalle Randalu, Kalev Kuljus, John Patitucci, jaanuari keskel traditsioonilisel ooperigalal Annely Peebo koos bariton Morten Frank Larseniga, hooaja lõppkontserdil Mahleri kantaatsümfoonias “Laul maast” Marianna Tarassova ning Roman Muravitski jpt.
Milline on aga eesti nüüdisteoste osakaal ERSO repertuaaris uuel hooajal? Selgus, et see osakaal on sõna otseses mõttes igati kaalukas. Alustuseks juba oktoobris, “NYYD-festivalil” ettekandele tulev Erkki-Sven Tüüri verivärske Akordionikontsert, uudisteoseid on oodata ka Helena Tulvelt ja Tauno Aintsilt. Samuti Toivo Tulevilt, kellelt on tellitud uus oopus spetsiaalselt ERSO Stockholmi-turnee kavasse. Rootsis, muuseas, tuleb ettekandele ka Erkki-Sven Tüüri V sümfoonia.
Nagu eeltoodust näha, on ERSO uus hooaeg ühtaegu nii esinduslik, mitmekülgne kui huviäratav. Võib-olla huvitab aga lehelugejat, et mismoodi ja millest lähtuvalt ERSO oma hooaja kava kokku paneb? Sai pressikonverentsil sedagi küsitud ja too skeem näeb välja põhimõtteliselt nii: peadirigent (Nikolai Aleksejev), kunstiline nõustaja (Paavo Järvi) ja direktor (Andres Siitan) kutsuvad omavaheliste läbirääkimiste tulemusena esineja (siin küsitakse ka orkestrantide hinnangut), interpreet omakorda pakub välja talle sobiva kava. See täpsustatakse, tehakse vajadusel kompromisse ja seejärel allkirjastatakse juba leping. Nii lihtne see ongi!
Ent mitte alati – Nikolai Aleksejevi sõnutsi oli täna ERSO ja EK avakontserdil esineva pianisti Nikolai Luganski eeltingimuseks see, et kui ta mängib (nagu ERSO ajutrust soovis) Rahmaninovi Teist klaverikontserti, siis peab ta saama esitada ka Raveli Klaverikontserti vasakule käele. “No mis seal ikka,” ütles Aleksejev pressikonverentsil muheldes, “tellisime ühe klaverikontserdi, aga saime “sama raha” eest koguni kaks!” Eks ta ole…
