See oli üks neid valgeemigrantide peresid, kes tsaaririigi kokkulangemise järel otsisid pelgupaika Eestist ja kuigi perekonna üks harusid oli kohalik baltisaksa aadlisuguvõsa, ei oodanud Pilar von Pilchau peret Eestis ees midagi erilist. Näituse kuraatori Jüri Haini põhjalikust saalitekstist võib lugeda vabrikutööst üldharidusliku kooli lõpetamise järel ja eratundidest Anatoli Kaigorodovi ateljees ning üsna lühidaist õpinguist riigi tarbe- ja kujutava kunsti koolis. Kuidas oleks kulgenud võimalik kunstnikukarjäär eesti rahumeelse arengu korral, pole ilmselt võimalik konstrueerida. Teise maailmasõja puhkedes tabas Pilarit paljude Eesti noormeeste saatus. Tal polnud võimalik valida, Punaarmee mobilisatsioon viis ta Uuralitesse tööpataljoni. Millistel asjaoludel ja kelle soovitusel pääses keegi eesti kunstnikest neil päevil Jaroslavli kunstiansamblitesse, pole tänaseni päris selgeks kirjutatud. Neist, kes tööpati näljast ja haigustest ning rindemehe saatusest pääsesid, selle tee läbi käisid ja sõja järel Nõukogude Eesti kunstnike privilegeeritud kihi moodustasid, pole kuigi palju alles jäänud. Sõjajärgsetel aastatel töötas ka Aleksander Pilar Eesti kunstisfääris mitmetel administratiivsetel ametikohtadel ja jõudis oma kunstnikuolemuse tuumani akvarellistina tegelikult alles 1960. aastate lõpus.
Tänapäeval peavad paljud vanema ja keskmise põlvkonna akvarellistid end otseselt või kaudselt tema õpilasteks. Ka need, kes tegelikult polegi ateljeetundides käinud, vaid õppinud midagi tema maale vaadates. Noorem generatsioon ei tea Pilarist mitte midagi – muuseumi püsiekspositsioonides esineb ju akvarell haruharva. Ent selle näitusega seoses tahan meenutada, et alles juuni alguses avati Soomes Kuusankoski Talo galeriis suur eesti akvarellistide žüriinäitus ja sellest võttis osa 46 eri põlvkonnast akvarellisti, nende hulgas Tartu ülikooli ja kunstiakadeemia õppejõude, maalijaid, arhitekte ja disainikunstnikke. See on väikese Eesti kohta üllatavalt suur akvarellikunsti esindus. Paistab, et akvarell on siin väga elujõuline žanr ning oma suur roll eesti akvarellikunsti arengus on olnud Aleksander Pilaril.
