Poliitikud peavad valijat ajudeta pööbliks
Tunnistan ausalt, kuna olin saanud Sirbilt tellimuse, siis vaatasin saate lõpuni. Muidu oleksin eiranud suisa kohustuslikku professionaalset huvi ja kindlasti poole pealt magama keeranud. Ning mitte seepärast, et saade oli lihtviisiliselt igav ? mida muud vanade rebaste tedremängult ikka loota, vaid solvumisest, et eesti tipp-poliitikud peavad oma valijat-vaatajat lihtviisiliselt ajudeta pööbliks, kellele võib süüdimatult mida tahes hambasse puhuda.
Küllap teadsid poliitikasaadet vaatama asunud huvilised, et päev algas Res Publica parlamendifraktsiooni aseesimehe Indrek Raudse artiklitega Õhtulehes ja Kesknädalas, kus Reformierakonna ja tema liidri suhtes kasutati sõnavara, mida eesti poliitilises leksikas tarvitas viimati Viktor Kingissepp Pätsi ja Laidoneri verisest klikist kõneldes. Lõuna paiku esines vahepeal pikalt vaikinud Rahvaliit terava avaldusega Res Publica äraostmatuima rahaministri Taavi Veskimäe suhtes ning õhtu eel kuulutas Reformierakond välisministriks Rein Langi, kes peaministri partei jaoks Kristiina Ojulandist veelgi vastikum võib tunduda.
Valitsuse kukutamise teine ring
Kes oskab lugeda, sai aru, et hommikune pioneeriväe ratsarünnak sundis Reformierakonda minema sisuliselt valitsuse kukutamise teisele ringile, mida Rahvaliit asus toetama kahuritulega vaenlase hästikindlustatud tagaliini pihta. Otsekoheste rindeteadete asemel kuulsime aga heietusi, et Rein Lang olevat parim kandidaat välisministriks, sest ta on suutnud parlamendi ajutise Euroopa asjade komisjoni kujundada alaliseks komisjoniks (Andrus Ansip) ja kuna meie välispoliitiline joon on paigas, siis nõutakse uuelt välisministrilt 24 tundi ööpäevas tööle pühendumist (Juhan Parts). Peaministrilt saime teada ka seda, et praegu olevat tegemist Eesti ühe kõige laiapõhjalisema valitsusega, kelle tegevustulemused on eriti ilmekad. Majandusminister aga kuulutas, et eesti majanduse põhiküsimuseks on tööjõu ebamõistlikult kõrge maksustamine, mistõttu maksureform olevat vältimatu.
Leierduste tipuks tõusis peaministri optimistlik prognoos, et ees seisavad keerulised arutelud, mille tulemusena sünnib Reformierakonna ja Rahvaliidu vaidlustest mõistlik keskosa, mida esindab Res Publica. Opositsiooni poolelt hiilgas sarkastilise õelutsemisega Edgar Savisaar, kes soovis koalitsioonile pikka iga, sest ?mida kauem nad koos püsivad, seda sügavamale vajuvad. Ja kahju on vaid (!) inimestest, kes selle all kannatama peavad?. Ivari Padar ei viitsinud õukondlikke mänge kaasa mängida ning lausus maameheliku otsekohesusega, et selle koalitsiooni aeg on läbi ja nii arvas ka koguni 70% telefoniküsitlusele vastanud 4290 helistajast.
Saate kõige demagoogilisema avaldusega esines Juhan Parts, kes vastuseks saatejuhi küsimusele Indrek Raudse artiklite kohta viitas sellele, et Eesti on poliitiliste ja kodanikuvabaduste tagamise osas jõudnud Euroopas väga kõrgele kohale. Suurima avameelitsemisega sai maha Edgar Savisaar, kes tõendamaks Andrus Ansipi kinnitust, et nad pole viimasel ajal kohtunud, leidis, et pooleteisetunnist telefonikõnet ei saa muidugi kohtumiseks pidada.
Pauerit jagus vaid Savisaarel
Stuudiokülalisteks olid kaks peaministrit, kaks meest, kes on viimase pooleteise aasta jooksul lasknud käest reaalse võimaluse peaministriks saada, ning päris kindlasti ka kaks järgmist peaministrit. Ja vaatamata saatejuhi seekord täiesti hästi ettevalmistatud pingutustele, õhkus ekraanilt ikkagi lausa sinist igavust. Pauerit paistis jätkuvat vaid Savisaarel. Äkki ongi asi selles, et pärast tema, Vähi, Kallase, Tarandi, Siimanni ja Laari eemaletõmbumist/tõrjumist, polegi enam mehi, kes julgevad mängu enda peale võtta ja kellel seetõttu on ka midagi isikupärast öelda/mõelda. Ning vaatamata sellele, et ?ükski karjääridiplomaat polnud nõus välisministriks hakkama, sest keegi ei tea, mitmeks nädalaks seda valitsust on? (Andrus Ansip), peame leppima sellega, et need, kes meid juhivad, jäävadki meid juhtima. Sel juhul tuleks muidugi ?Pehmete ja karvastega? lõpetada ja ka ?Foorumeid? pole mõtet rohkem korraldada. ?Ärapanijast? piisaks.