Vaatasin hea pilguga raamatutele, mille tootmismaksumus oli suudetud hoida väike, välimus oma turunišis läbilöögivõimeline, kus kest peegeldas sisu, kirjatüüp üllatas oma iseloomu ja loetavusega ning probleemkohad olid nutikalt lahendatud. Ning sisaldas seda „miskit”, mille pärast olen uuesti neid kätte võtta tahtnud. Žürii püüdis seekord välja tuua võimalikult erinevaid lähenemissuundi, et tunnustada  nii traditsioonilisemaid kui eksperimentaalsemaid raamatuid. Konkursile tuleks kasuks, kui teada-tuntud kirjastuste kõrval näitaksid end rohkem ka üksiküritajad, kellele raamatu tegemine pole niivõrd müügiedu tagaajamine, kuivõrd disaineri usaldamise küsimus. Eesti raamatul on oma tee käia. Me ei saa olla 20 aastaga seal, kuhu teised on jõudnud aastasadadega. Uusi värskeid tuuli on puhumas,  tuues uut hingamist. Heitke kas või pilk oma öökapi raamatutele, usun et leiate sealt nii mõnegi tänavuse pärjatu.