3. aprillil avaneb üürielamute toetuse taotlusvoor, mis on avatud 2. juunini. Viie miljoni euro eest toetatakse kohalikke omavalitusi väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende lähivaldasid, et luua 100 uut kodu. Uues taotlusvoorus pööratakse tähelepanu projektide ruumimõjule ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimisele. Miks selline toetusmeede välja töötati?

Toetus on suunatud turutõrke piirkondadesse, kus on pärsitud nii elamufondi rekonstrueerimine kui ka uusehitiste rajamine, kuna investeeringud on suuremad kui kinnisvara turuväärtus. Väiksemates maakonnakeskustes pole elamute ehitamine sageli arendajale piisavalt perspektiivikas ning üüri­turul on puudus kvaliteetsete eluruumide pakkumisest. 2016. aastal koostatud analüüsi järgi ei ole üürielamute arendamine erasektori hinnangul kasumlik ja ka pankade hinnangul on üürielamute finantseerimine riskantne. Elamu­arenduses on keskendutud ülekaalukalt müügile ja valdav osa ehitustegevusest on koondunud Tallinna ja Tartu mõjupiirkonda. Turumajanduslikud võtted toovad kaasa suureneva segregatsiooni ja kaugemate piirkondade ääremaastumise, mille tagasipööramine võib osutuda kulukamaks võrreldes ennetavate investeeringutega üürielamutesse. Toetus aitabki väiksemates piirkondades hoida ja tuua juurde kvalifitseeritud tööjõudu (sh arstid, õpetajad jt), kellele hea eluase on elukvaliteeti mõjutav tegur.

Toetuse määr on 50 protsenti ja kuni miljon eurot, teise poole lisab omavalitsus. Riik on investeerinud üürielamufondi loomisse 19 miljonit eurot ning seda eelkõige piirkondades, kus esineb turutõrge. Toetuse abil on ehitatud 13 uut eluhoonet ning rekonstrueeritud kaheksa.

Kuidas hinnatakse projektide ruumimõju ning mida peetakse silmas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete jälgimise all?

Põhirõhk on kvaliteetse elukeskkonna terviklikul väljaarendamisel. Maa­kasutuse puhul hinnatakse, kuidas on elamu asukohavalikul arvestatud vajadusega tihendada asumi keskusala ja hoonestatud alade pindala laiendamist ning soodustatud varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Hinnatakse, mil määral parendatakse projektiga ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti ja kuidas see mitmekesistab kohalikku eluasemetüpoloogiat. Vaadatakse, kuidas ruumilahendus toetab elujõuliste ja segakasutusega naabruskondade teket ning hoiab ära segregatsiooni.

Ümberehitamisel eelistatakse projekte, millega tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone. Eelistatakse projekte, mis loovad kultuuripärandi korda tegemise ja (uuesti) kasutusse võtmise kõrval uusi kultuuriväärtusi ja toetavad elurikkust. Uue üürielamu kavandamisel eelistatakse taotlusi, kus on korraldatud arhitektuurivõistlus ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud vähemalt tase-7-kutset omav arhitekt.

Hinnatakse, kas kõik planeeritud kulud on vajalikud. Kõrgemalt hinnatakse projekte, kus kas vana hoone renoveerimisel või uue maja puhul on kasutatud kvaliteetseid madala süsinikujalajäljega materjale. Hinnatakse ka elamu ülalpidamise jätkusuutlikkust ning ruumijaotust, mööblipaigutust, valgustingimusi, sisekliima juhtimist. Samuti seda, kas ruumid ja alad on sobiva suurusega ja kuidas omavahel loogiliselt seotud.

Ligipääsetavuse puhul hinnatakse, kuidas lahendus toetab ühissõidukite kasutamist ning keskkonnasäästlikke tervislikke liikumisviise. Jälgitakse, et üürielamu elanikele on kättesaadavad avalikud teenused, näiteks kauplus, apteek, raamatukogu jne.

Ümberehituse korral hinnatakse rekonstrueerimise projekte, kus üürielamu püstitamisel või rekonstrueerimisel kasutatakse kompleksseid tehaselahendusi, näiteks ehitustoodete tehases kokku pandud ehitise osi. Soositud on ka BIM-tehnoloogia (building information modeling ehk hoone informatsiooni mudeli) kasutamine.