Tallinna toomkogudus tellis Ladegasti-Saueri oreli 100. aastapäeva ja orelinädala tarbeks uudisteose Toomas Trassilt. Tellimustöödega on teatavasti nii, et ettekirjutused võivad loojat kammitseda, aga vahel ka inspireerida. Kuidas seekord, uurisin autorilt.
Toomas Trass: Tellimustööd võivad ka distsiplineerida, sest koosseisuga ette antud raamid kärbivad positiivselt helilooja fantaasia liigset lennukust. Inspireeriv on kirjutada meeldival teemal, koosseisudele ja tekstidele. Orelimissa „Missa de Angelis” on praegu katoliku kirikus üks lauldavamaid gregoriaani missasid. Tore oleks, kui ka luteri kirikus seda tuntaks ja miks ka mitte – lauldaks. Otsese eeskujuna seisis silme ees Maurice Duruflé „Missa cum jubilo” meeskoorile ja orelile, mida olen korduvalt RAMiga esitanud. Minu teoses on (nagu Duruflé omas) gregoriaani meloodia jäänud helikõrgustikult peaaegu puutumatuks. Vältimatu on olnud tavanotatsioonis aga gregoriaanipartii rütmiline modifikatsioon, ka veidi polüfoniseerimist. Lisatud on muidugi kommenteeriv ja toetav orelisaade, Gloria’s ka kellukesepartii. Koor ja solist laulavad kaasa Missa ordinaariumi osas: Kyrie, Gloria, Sanctus ning Agnus Dei. Orelisoolod on propriumis: Introitus (antud juhul vaimuliku sissetuleku protsessioon), Gradual-Alleluia (orelisoolo pärast 1. lugemist), Offertorium (kohe kirikupalve järel), Communio (armulaua ajal). See esiettekanne polnud ju kontsert­ettekanne, vaid puhtalt liturgiline, mis ei välista kontsertettekannet kunagi hiljem. Lisan veel kindlasti seda, et tänapäeva helilooja on looja väikese algustähega, õigemini on helilooja ju see, kes realiseerib Looja (suure algustähega!) tahet, et suurendada Tema au.
Loodan, et see missa aitab kaasa katoliiklaste ja luterlaste lähenemisele, katoliikliku maailma ja katoliku liturgia tutvustamisele ning eriti gregoriaani koraali ilu levitamisele. See Graduale Romanum’i 8. missa „Missa de Angelis” on tegelikult kõige mittegregoriaanlikum ja funktsionaalharmoonilisem kõigist neist Graduale’s esindatud 18st missast. Näiteks Kyrie pärineb XV sajandist, juba päris hiliskeskajast, kus toonika-subdominant-dominant on selgelt tajutavad. Teised osad on küll varasemad, minu eriline lemmik on vapustavalt kaunis Sanctus!
Toomkiriku orel pole superorel mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Nii stiilipuhast saksa romantilis-sümfoonilist tüüpi instrumenti tuleb maailmas tikutulega taga otsida. Seetõttu oli koguduse spetsiaaltellimus kirjutada sellisele pillide kuningale mulle eriline au ja privileeg.