Milline on teie uus plaat „Tulilind” võrdluses eelmistega?

Teistsuguse helikeelega, rahunenum, aga muusikaliselt kirjum: ma pole varem julgenud nii palju erinevaid etnilisi pille ja helisid klassikaliste pillidega kokku segada.

Teie kontserdil „Jõulujazzil” laulavad mitmed tuntud ja ka vähem tuntud Eesti artistid. Kuidas nendega kohtusite?

Anna Darlingut tutvustas mulle Heiti Kender, ütles, et teab üht väga ilusa häälega tüdrukut, viis meid kokku. Anna salvestas minu stuudios oma plaati ja mõtlesin – äkki võiks ta ka mu kontserdil laulda. Ka Heiti teeb kaasa, ta on kirjutanud mulle palju laulusõnu ja laulnud igal mu autoriplaadil mõne loo. Ta laulab nii, nagu ma ise tahaksin laulda – vabalt, ilma liigsete pingeteta.

Veel laulavad kontserdil Kristjan Kasearu ja Kelli Piksar, kes oli üks Musamari koorikooli hõbehäälsetest laululastest, nüüdseks juba noor lauljanna ja õpib Soomes Sibeliuse akadeemias.

Mis tundega kuulate, kui teie laule esitatakse?

Ärevusega. Laulud elavad oma elu, nagu lapsed. Enamasti on hea meel, iga laulja näeb lugudes midagi sellist, mille peale mina pole tulnud.