19. novembril tuleb Eestis esiettekandele Tõnu Kõrvitsa filmimuusika Carl Dreyeri tummfilmile „Jeanne d’Arci kannatused” („La passion de Jeanne d’Arc”) . Mustpeade majas esitab Risto Joosti juhatusel seda teost Tallinna Kammerorkester, samal ajal näeb ka filmi. Nii et tõeliselt stiilipuhas tummfilmiõhtu elava muusikaga.

Kas tummfilmimuusika on helilooja seisukohalt lähemal puhtale heliloomingule või siiski filmimuusikale kui niisugusele?

Muusika kirjutamine Carl Dreyeri tummfilmile „Jeanne d’Arci kannatused” on olnud üks minu erilisemaid töid. Peaaegu poolteist tundi pikk tummfilm on kinematograafiline meistriteos, kus tegevust leidub minimaalselt. Kaadri suures plaanis näidatakse näitleja nägu, seal peegelduvaid emotsioone. Lisaks sõnulseletamatult kurb ja rusuv atmosfäär. Kannatus, ilmutus … ja Renée Falconetti vapustav osatäitmine. Alustasin muusika loomist sellest, et kirjutasin filmis toimuva endale lahti sekund-sekundilt ja kaader-kaadrilt. Sellest tekkis tunnetus ja visioon. Sain aru, et muusika üks ülesanne võiks olla peegeldada seda võimsat pilti ekraanil. Olla ühtepildi selle teenistuses, aga anda sellele ka mingi uus mõõde ja meel.

Tellimuse filmile muusika teha sain Prantsusmaalt Alam-Normandia orkestrilt (Orchestre Régional de Basse-Normandie), kes tõi teose esiettekandele Caenis festivalil „Les Boréales”. Hiljem on seda mängitud ka Avignonis ja eelmisel aastal Budapestis, alati koos filmi näitamisega. See on olnud huvitav ja suur väljakutse, kuidas saada sünkrooni muusika ja pilt. Eestis kõlab teos esmakordselt – suur tänu PÖFFile abi eest filmi siiatoomisel. Väärib veel märkimist, et erinevalt varasematest esitustest loetakse seekord ka vahetekste. Seda teeb näitleja Andero Ermel.