Pealelend. Riin Eensalu

2 minutit

Eesti muusikaringkonda kindlasti huvitab, kuidas meie helilooming sellest võidab, et ISCMi juhatuses on oma inimene?

Juba juhatuse liikmekandidaadiks esitamine toob Eesti kindlasti paremini pildile. Niivõrd suure liikmeskonnaga ühenduste puhul ongi ju üks oluline printsiip alustuseks oma riigi n-ö kaardile asetamine. Praegu on Eesti kogu Põhjamaade ja Baltimaade piirkonna ainuke esindaja juhatuses ja peab niisiis püüdma hea seista kogu regiooni huvide eest. See annab ühtlasi põhjust luua tugevamaid kontakte nii Põhjamaade muusikaorganisatsioonide, muusikute kui ka heliloojatega, huvi koostööks on ilmselgelt vastastikune. Selle tõestamiseks oli esimesi näiteid muuhulgas ka ansambli Resonabilis jõudmine Põhjala muusikapäevade (Nordic Music Days) programmi mõni nädal tagasi.

Mis minu otsesesse panusesse puutub, siis eks ole ka WMD korraldamises asju, mida saaks paremini teha. Samuti on oluline siinsete kogemuste jagamine ka teiste valdkondadega seoses, sh näiteks sel aastal esimest korda kahes riigis korraga korraldatud kontsert Skype’i vahendusel või mitmesugused teemad seoses muusikaõpetusega. Nagu öeldud, on ISCMi liikmeskonna näol tegu väga mitmekülgse ja võimeka seltskonnaga, kelle tegevusest on võimalik palju õppida ja otsest kasu lõigata.

Minu valimine ISCMi juhatusse oli ilmselt seotud muidugi ka sellega, et Eesti on, hoolimata oma lühikesest liikmesuse ajast, teada tänu siinsetele suurepärastele heliloojatele. On siiski mitmeid riike, kelle nüüdismuusikast ei teata õieti midagi.

Üks muusikakaugem inimene uuris minult hiljuti, kas Arvo Pärt on tõesti maailmas nii kuulus, kui meile siin Eestis tundub. Küsiksin laiemalt: kas eesti heliloojate loomingut hinnatakse maailmas tõesti nii palju, nagu meile siin tundub?

Heliloojaid, kelle kohta me lisaks Arvo Pärdile arvame, et nad on tuntud – uue muusika kontekstis näiteks Erkki-Sven Tüür ja Helena Tulve –, neid teatakse tõesti väga hästi. Näiteks Veljo Tormis on pigem tuntud esitajatele ja koorimuusika ringkonnas, aga ka uue muusika perspektiivis ei tekita eesti muusika kvaliteet kelleski küsimust. Liikmesriike on palju ja heliloojate nimed ISCMi festivalidel vahelduvad kogu aeg – isegi häid teoseid kuuldes on keeruline sellise kavamahu juures neid meelde jätta, aga eesti muusika üle on vähemalt praegusel ajal küll põhjust uhke olla.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp