Millised on praegu Eesti teatrite valusamad probleemid? Külastatavuse langus?
Külastatavuse mõningane langus teeb meile kahtlemata muret, kuid kindlasti pole see kõige tähtsam asi. Selliseid kümneprotsendilisi kõikumisi tuleb ikka ette ja kindlasti pole see seotud ainult masuga. Peab näiteks arvestama, et viimastel aastatel on remonditud mitmeid teatrimaju, see aga avaldab kohe ka mõju külastatavusele ja kajastub statistikas. Kui sellised kõikumised jäävad kümne protsendi piiridesse, on see normaalne. Mõnel teatril on külastajaid vähemaks jäänud, teisel jälle juurde tulnud. Eestis saab teatrikülastajate koguhulka vaadata kui enam-vähem muutumatut suurust: lihtsalt on üks osa ühiskonnast, kes käib teatris, ning jaguneb eri teatrite vahel. Kuskilt vaatajaid juurde võtta eriti pole, välisturistid mõjutavad ehk vaid Estonia külastatavust. Aga see osa Eesti ühiskonnast, kes on harjunud teatris käima, on märkimisväärselt suur ja tubli. Tõsisem probleem on see, et teatrid said tugeva hoobi seoses riiklike toetuste kärpimisega. Aastatel 2008–2010 vähenes riigi toetus teatritele neljandiku võrra. Oluline on, et suudaksime taastada toetuste baasi, sest ega see olnud juba enne selle neljandiku kadumist piisav. EETEAL tahaks kindlasti täiendada etendusasutuste seadust, et saaksime ometi kord kindla ja stabiilse riikliku toetamispoliitika. Teatrid on ise need täiendused välja töötanud ja pakkunud neid juba paar aastat kultuuriministeeriumile, loodetavasti alanud aastal saab see asi korda. Oleks vaja, et kõik meie ühiskonnas saaksid täpselt aru, mis printsiipidel riik teatreid toetab. Valus löök oli teatripiletite käibemaksu tõus: aastatel 2008–2009 tõusis see 5 protsendilt 18-le ja 2009. aasta suvel omakorda 20 protsendile. Ehkki kultuuriministeerium pakkus mõningast käibemaksu kompensatsiooni, siis kokkuvõtvalt vähenes teatrite eelarve lisaks tegevustoetuse kärpimisele ka käibemaksu arvelt. Kui majanduses toimub nüüd rahunemine, peaks riik selle teema juurde tagasi tulema ja rahulikult arutama, kuidas eesti kultuuri toetamise nimel käibemaksumäära vähendada. Mõistagi on mure teatritöötajate palgaga. Keskmised palgad on teatrites ikka väga kehvad. Majanduskriisi ajal ilmnesid teatritel raskused hoida kinni kõrgharidusega teatritöötaja alampalgast.
Kas EETEALi kaks kümnendit pikast ajaloost saab esile tuua mõne kultuuripoliitilise lolluse, mis teil on õnnestunud teatrimaastikul ära hoida?
Oleme meelega tegutsenud märkamatult ja ennast mitte esiplaanile tõstnud. Kindlasti on päris palju seda, mis on ära tehtud, kuid palju pikem see nimekiri, mida see laudkond on suutnud ära hoida. Eks selle 20 aasta jooksul on Eestis olnud ikka väga erinevaid ministreid ja tulnud ette mitmesuguseid kriise. Teatrijuhid on oma hea suhtlemisoskusega kõigist neist olukordadest välja tulnud ning suutnud teatrimaastiku päris heas seisus hoida. Suur tänu Eesti Teatriliidule, Eesti Teatri Agentuurile, kultuuriministeeriumile jpt innustava koostöö eest nende aastate kestel.
Küsinud Tambet Kaugema